Unesmärgamine (somnambulism)
Kirjeldus
Unesmärgamine on unehäire, mille korral inimene teeb magades keerulisi liigutusi, näiteks kõnnib, räägib või teeb muid tegevusi, ilma et ta seda teadvustaks või hiljem mäletaks.
Unesmärgamine on parassomnia tüüpi unehäire, mis esineb sügava undega (tavaliselt une esimeses kolmandikus). Aju on osaliselt ärkvel, võimaldades kehal liikuda ja teha lihtsamaid toiminguid, kuid teadvus on endiselt uinunud. See ei ole haruldane, eriti laste seas, ja enamasti kaob iseenesest. Füsioloogiliselt on see seotud aju ärkveloleku ja magamise tsentrite tasakaalutusega.
- Geneetiline kalduvus (perekonnas esineb unesmärgamist)
- Stress, ärevus või emotsionaalne pingetus
- Ebapiisav uni või ebaregulaarne unerežiim
- Väsimus
- Alkoholi tarbimine (eriti enne magamaminemist)
- Mõned ravimid (näiteks sedatiivid, antihistamiinid)
- Teised unehäired (näiteks ööhäirmatus, narkolepsia)
- Neuroloogilised seisundid (näiteks epilepsia, peaaju kahjustused)
- Vaimsed tervisehäired (näiteks depressioon, posttraumaatiline stressihäire)
- Raskemad hingamisteede häired öösel
- Rekurrentne iseäralik käitumine unes, mis võib viidata patoloogiale
Kui unesmärgamine on harva ja ohutu, võib rakendada järgmisi meetmeid:
1. Ohutuse tagamine: eemaldada magamistoa ohtlikud esemed (teravad nurgad, puruksvõivad esemed), lukustada uksed ja aknad, vajadusel paigaldada värav trepiotsa. Võib ka magada madalamal voodil.
2. Regulaarne unerežiim: kindel magamise ja ärkamise aeg, piisav une kestus.
3. Stressi vähendamine: lõõgastustehnikad (hingamisharjutused, jooga), suhtlus lähedastega.
4. Vältida käivitajaid: piirata või vältida kofeiini, alkoholi ja raskeid õhtusööke enne magamist.
5. Jälgimine: pidada une päevikut, et tuvastada mustreid või käivitajaid.
6. Äratuskatse: kui episoodid on regulaarsed samal ajal, võib proovida 15–30 minutit enne tavalist episoodi last kerge äratus, et katkestada tsükkel. Enne uute ravimite võtmist või muid meetmeid konsulteerida arstiga.
- Isik on vigastada saanud või on oht vigastada kaaselane
- Esineb vägivaldne käitumine unes
- Isik on väljunud kojust ja võib endale või teistele ohtlik olla
- Unesmärgamise ajal on teadvusehäire (näiteks ei reageeri kõnele, on desorienteerunud) ja see kestab kaua
- Unesmärgamise episoodid esinevad sagedamini kui korra kuus või segavad pereliikmete und
- Episoodid algavad esmakordselt täiskasvanueas (eriti üle 25-aastaselt)
- Kaasnevad teised häired: ööhäälitsused (karjumine), vägivaldsed liigutused, kukkumised voodist
- Päeval on ülinukrus, kontsentratsioonihäired või muud terviseprobleemid
- Isik teeb ohtlikke tegevusi (näiteks sõidab autot, sööb magades)
- Episoode ei saa ohutult kontrollida kodustes tingimustes
- Kahtlus teiste tervisehäirete (näiteks epilepsia, hingamishäired) osas