Antifosfolipiidantikehad

Näitaja kohta

Antifosfolipiidantikehad on autoantikehad, mis suunatud organismi enda fosfolipiidide või fosfolipiididega seotud valkude vastu. Nende esinemine veres on oluline diagnostiline marker, mis võib viidata antifosfolipiidi sündroomile ja seotud trombootilistele riskidele ning rasedusprobleemidele.

Olemus ja funktsioon
  • Autoimmuunantikehad, mis seonduvad rakumembraanides leiduvate fosfolipiididega.
  • Põhjustavad veresulami kaskadi aktiveerumist, suurendades trombootilist riski.
  • Võivad seonduda ka fosfolipiide siduvate valkudega (nt beeta-2-glükoproteiin I).
Tüübid ja päritolu
  • Peamised tüübid: lupus antikoagulant (LA), antikardioliini antikehad (aCL), beeta-2-glükoproteiin I vastased antikehad.
  • Tekivad autoimmuunreaktsioonina, mille põhjus on tihti ebaselge.
  • Seotud nii primaarse antifosfolipiidi sündroomi kui ka teiste autoimmuunhaigustega (nt süstlemiiline erütematoosne luupus).
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse veriproov veenist tavapärases verepudelis.
  • Laboris kasutatakse immunoensümaatilist meetodit (ELISA) erinevate antifosfolipiidantikehade tüüpide (aCL, anti-β2GPI) tuvastamiseks.
  • Lupus antikoagulandi (LA) testimiseks tehakse koagulatsioonitestid (nt aPTT, dRVVT).
  • Tulemused võivad olla kvalitatiivsed (pos/neg) või kvantitatiivsed (ühikud GPL/MPL).
Ettevalmistus
  • Spetsiaalse ettevalmistuse tavaliselt ei vaja.
  • Oluline on teavitada arsti võtteajal võetavatest ravimitest (eriti antikoagulantidest), mis võivid tulemusi mõjutada.
  • Soovitatav on olla testi ajast 8-12 tundi eelnevalt tühi kõht.
Kliiniline tähendus
  • Viitab antifosfolipiidi sündroomi (APS) võimalusele. Diagnoos nõuab nii kliinilisi sündroome (tromboos või rasedusmored) kui ka kordustesti positiivset tulemust.
  • Võib esineda ka teiste autoimmuunhaiguste (SEL, reumatoidartriit) või mõnede infektsioonide puhul ajutiselt.
  • Seotud suurenenud riskiga arteriaalsete ja veenide trombooside, südameinfarkti ning insuldi korral.
Rasedusega seotud riskid
  • Kordumised varajased raseduskaotused (eriti II ja III trimestris).
  • Eelklampsia, magala kasvuhäired, enneaegne sünnitus.
  • Sünnitusjärgne tromboos riski tõus.
Meditsiinilised olukorrad
  • Selgematu põhjusega veeni- või arteritromboos, eriti noortel patsientidel.
  • Kordunud raseduskaotused või raseduskomplikatsioonid.
  • Autoimmuunhaiguse (eriti SEL) diagnoosimisel või jälgimisel.
  • Pika aPTT leid laboratoorses skriiningus ilma veritsushaiguse sümptomeid.
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Reumatoloog (autoimmuunhaiguste hindamine)
  • Hematoloog (trombofiilia ja veritsushäirete uurimine)
  • Günekoloog (kordumiste raseduskaotuste põhjuste analüüs)
  • Neuroloog (noorte insuldijuhud) või kardiolog.