Maksa aluseline fosfataas (ALP)

Kvantitatiivne · U/L

Normaalsed väärtused

Maksa aluseline fosfataas normid

Üldine

Täiskasvanutel: 40–130 U/L (võib erineda olenevalt labori meetodist).

Mehed

Meestel: 40–130 U/L.

Naised

Naistel: 35–115 U/L (võib olla kergelt kõrgem raseduse ajal).

Näitaja kohta

Maksa aluseline fosfataas (ALP) on ensüüm, mida toodavad peamiselt maksarakud ja luu. Selle ensüümi tase veres on oluline näitaja maksa- ja luukondi seisundi hindamisel. ALP taseme mõõtmine on tavaline veretest, mis aitab tuvastada mitmesuguseid terviseprobleeme.

Mis on maksa aluseline fosfataas?

Funktsioon

Ensüüm, mis osaleb fosforüüli ühendite lagundamises kehas.
Tähtis maksa- ja luuainevahetuse protsessides.
Suurenenud aktiivsus on seotud rakukahjustusega või kudede kasvuga.

Päritolu

Peamised tootjased on maksarakud (hepatotsüüdid) ja osteoblastid luus.
Väiksemas koguses toodavad seda ka soolestiku ja neerude rakud.
Veres ringlev ALP tase peegeldab nende organite seisundit.

Ettevalmistus vereproovide andmiseks

Protseduur

Test tehakse verest, tavaliselt küünarnukiveeni veresoone seest.
Eelnevalt on soovitatav olla 8–12 tundi ilma toiduta (üleöö paast).
Tuleb teatada ravimite kasutamisest, sest mõned neist võivad tulemust mõjutada.

Kõrge maksa aluselise fosfataasi tase

Maksahaigused

Maksapõletik (hepatiit).
Maksatsirroos.
Maksakanali obstruktsioon (nt kivide või kasvaja tõttu).
Maksa maksatiiviirused.

Luuhäired

Pageti tõbi.
Luukasvajad või luumetastaasid.
Luukõhudus (osteomalatsia) ja luumurdude paranemine.

Muud põhjused

Mõned ravimid (nt antiepileptikumid, mõned antibiootikumid).
Rasedus (platsenta toodab ALP-d).
Südamepuudulikkus maksakinnisusega.

Madal maksa aluseline fosfataas

Toitumuslikud ja geneetilised tegurid

Tsingi- või magneesiumipuudus.
Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus).
Haruldane geneetiline häire – hüpofosfataasia.

Muud meditsiinilised seisundid

Malahia.
Menopausi-järgne osteoporoos (mõnel juhul).
Vereülekannete mõju.

Indikatsioonid: millal tehakse maksa aluselise fosfataasi testi?

Kliinilised sümptomid

Kollatuse (neeluduse), väsimuse või kõhuvalu ilmnemisel.
Luude valud või luumurdude kahtlus.
Kaalukaotus või iiveldus, mis viitab maksahäirele.

Järelvalve ja diagnostika

Maksahaiguste (nt maksapõletiku või tsirroosi) seire.
Luuhäirete (nt Pageti tõve) diagnoosimine ja ravimõju hindamine.
Ravimite, mis võivad maksale kahjulikud olla, jälgimine.

Spetsialistid

Testi võib tellida gastroenteroloog (seedetrakti ja maksa eriarst) või internist (sisemeditsiini eriarst).
Luuhäirete korral võib testi tellida ka ortopeed või endokrinoloog.