Õhtune peavalu
Kirjeldus
Õhtune peavalu on valulik tunne peas, mis tekib päeva lõpul või enne magamaminekut. See võib olla nõrk kuni tugev ja sageli on seotud päevase stressi, pingete või väsimuse kuhjumisega.
Õhtune peavalu on keha reaktsioon päevaste tegurite koosmõjule. Päeva jooksul kogunevad vaimne pinge, lihaspinged kaela ja õla piirkonnas, pikk istumine, ekraani ees viibimine või ka vedelikupuudus. Kui päev läbi, võivad need faktorid põhjustada veresoonte ahenemist või lihaste pingestumist, mis viib valu tekkeni. Keha looduslik relaksatsiooniprotsess õhtul võib samuti tuua esile varjatud pingeid, mis väljenduvad peavaluna.
- Päevane stress ja vaimne väsimus
- Füüsiline pingutus või väsimus
- Pikaline istumine (eriti arvuti ees) ja halb asend
- Vedelikupuudus (dehüdratsioon)
- Liigne kofeiini tarbimine või selle tarbimise lakkamine
- Ebaregulaarne toitumine või söömata jätmine
- Pinged kaela ja õla lihastes
- Nälgimine
- Põletiku tase kehas (nt väike palavik)
- Migreen, mis aktiveerub õhtul
- Pingepeavalu (kõige levinum õhtune peavalu tüüp)
- Kaela- ja seljaprobleemid (nt osteokondroos)
- Silmade väsimus (astigmatism, lähenevusnõrkus)
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
- Unehäired või unepuudus
- Krooniline väsimussündroom
- Sinusoid (kõrvalkoopapõletik)
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmist:
1. Puhka: Lõdvestu tumedas vaikus toas, pane jahedad või soojad kompress otsaesisele või kuklasse.
2. Vedelikuvarustus: Joo piisavalt vett või teed. Vältida kofeiini ja alkoholi.
3. Lihaste lõdvestus: Tee kergeid kaela ja õlgade venitusharjutusi, võimalusel nõrk masaaz.
4. Valuvaigistid: Võta ühekordselt retseptita valuvaigisti (nt ibuprofeen või paratsetamol), järgides pakendil olevaid doose.
5. Ventileeritud ruum: Hangi värsket õhku. Vältida suitsetamist.
6. Korrapärane uni: Püüa minna magama ja ärgata samal ajal. Loo enne magamaminekut rahulik keskkond.
7. Silmapuhkus: Vähenda ekraani ees viibimist õhtul, kasuta "sinise valguse" filtreid.
- Äkiline ja väga tugev, "elu kõige hullema" peavalu.
- Peavalu, millega kaasneb segasus, kõnehäired, nägemishäired, nõrk ühes keha pooles või tasakaalukadu (insuldi märgid).
- Peavalu pärast peatraumat (nt kukkumine, löök).
- Peavalu koos kõrge palaviku, kuklasse jäikusega, iivelduse/vomitusega ja valgusekartusega (võib viidata meningiidile).
- Peavalu koos krampidega või teadvusekaotusega.
- Õhtused peavalud, mis esinevad sagedamini kui 2 korda nädalas.
- Peavalu, mis ärkab sind öösel unest.
- Valu, mis ei leevene tavapäraste valuvaigistitega.
- Peavalu, mis halvenab köhimisel, pingutamisel või füüsilise tegevusega.
- Peavalu koos püsiva iivelduse, oksendamise või heli- ja valgusekartusega.
- Valu, mis algab pärast 50. eluaastat ja mida varem pole olnud.
- Peavalu koos kaalulangusega, krampidega või isiksuse muutustega.