Internetisõltuvus
Kirjeldus
Internetisõltuvus on kontrollimatu haiguslik käitumisharu, mida iseloomustab sundiv vajadus veeta aega võrgus, mis segab igapäevaelu, tööd ja suhteid.
Internetisõltuvus on psühholoogiline seisund, mille puhul inimese ja interneti või digitaalsete seadmete kasutamise vahel tekib tugev sõltuvussuhe. See ei ole ametlikult tunnistatud vaimse tervise häirena, kuid see sarnaneb teiste käitumissõltuvustega, nagu hasartmängusõltuvus. Sõltuvuse tuumaks on sundiv vajadus veeta aega võrgus (sotsiaalmeedias, mängudes, surfamisel), mis toob kaasa elukvaliteedi languse ja võib põhjustada tegeliku elu tähelepanu ja kohustuste täitmise täielikku eiranist. Aju vabastab aju kemikaale, kui inimene saavutab võrgus midagi (nt 'lai ketas', sõnumi 'lekitamine', mängus taseme läbimine), mis loob sarnase preemiamehhanismiga, nagu teistes sõltuvustes. Üleliigne kasutus toob kaasa tolerantsuse (vajaduse kasutada rohkem) ja tagasilöögi sümptomite (ärritus, meeleheide), kui juurdepääs on piiramata.
- Põnevuse, põgenemise või meelelahutuse vajadus igapäevastest probleemidest või stressist.
- Sotsiaalne ärevus, hirm päriselus suhtlemise ees, mis muudab virtuaalse suhtlemise turvalisemaks.
- Madal enesehinnang ja vajadus kinnituse või tunnustuse järele (nt sotsiaalmeedia 'meeldimiste' kaudu).
- Üksildus ja suhete puudumine tegelikus elus.
- Alaealiste puhul: surve sõprade ringkonnas või eeskuju kodust.
- Lihtne ja piiramata juurdepääs internetile ja nutiseadmetele.
- Struktureerimata päevakava, igavus ja motivatsiooni puudumine muudeks tegevusteks.
- Mängud või platvormid, mis on spetsiaalselt loodud kasutaja tähelepanu hoidmiseks ja sundkäitumise soodustamiseks (nt lõpmatud kerimisvood, preemiad).
- Terviseprobleemid, mis piiravad füüsilist aktiivsust ja suunavad rohkem virtuaalsesse maailma.
Kui te tunnete, et interneti kasutus muutub kontrollimatuks, on olulised järgmised sammud:
1. Eneseteadlikkus ja jälgimine: Kirjutage päevikku, kui palju aega ja millistel eesmärkidel te internetti kasutate. Kasutage rakendusi, mis jälgivad ekraani aega.
2. Päevakava loomine: Määrake kindlad ajad interneti kasutamiseks (nt 1 tund õhtul) ja järgige neid rangelt. Kasutage taimereid.
3. Looduslikeks preemiateks: Asendage digitaalsed tegevused füüsiliste või sotsiaalsetega – jalutuskäik, sport, raamatute lugemine, kohtumine sõpradega.
4. Keskkonna muutmine: Eemaldage nutitelefoni rakendused töölaualt või kasutage musta-valget ekraanirežiimi, et muuta see vähem ahvatlevaks. Magamistoas ei tohi olla telefone.
5. Abi otsimine: Rääkige lähedastega oma probleemist ja paluge neil abi aja jälgimisel. Võtke ühendust toetusrühmade või nõustajatega.
6. Alaealiste vanematele: Loo selged reeglid, vestle avatult ohudest, veetke kvaliteetset aega koos ilma seadmeteta.
- Interneti kasutamine takistab töö- või koolikohustuste täitmist, mis viib sagedaste hoiatuseni või kaotusteni.
- Pidev valetamine perele või sõpradele internetis veedetud aja kohta.
- Kontrollimatud rahalised kulutused veebimängudele, mikromaksetele või veebipõhistele teenustele.
- Äge rahutuse, ärrituse või isegi agressiivsuse tunne, kui interneti kasutamine on piiramata (tagasilöögisümptomid).
- Täielik sotsiaalne isolatsioon, sõprussuhete ja peresuhete lõppemine.
- Unetuse ja söömishäirete ilmnemine, kuna ööd veedetakse võrgus.
- Pidev meeleheide või sügavad depressioonimärgid, mida üritatakse leevendada ainult internetis viibimisega.
- Kroonilised peavalud, selja- või kaelavalud seoses ebaõiges istumisasendis ja pikaajalise ekraani ees istumisega.
- Nägemise halvenemine, kuivad silmad.
- Oluline kaalutõus või -langus seoses liikumis- ja söömisharjumuste muutumisega.