Sügelev intimne ala
Kirjeldus
Intiimse piirkonna sügelus on tavaline ja ebamugav tunne, mis tekitab tungivat vajadust kratsida. See võib olla nii kerge kui ka tõsine, põhjustatud nii lihtsatest kui ka meditsiinilistest tingimustest.
Sügelus intiimses piirkonnas (pruritus vulvae naistel või pruritus scroti/scrotal pruritus meestel) on ärritav ja tihti intensiivne tunne naha peal või selle lähedal, mis vallandab soovi kratsida. See on keha reaktsioon ärritajale või põletikule, mis stimuleerib naha närvikiude. Sügelus võib olla üldine või koonduda konkreetsetesse piirkondadesse ning see võib olla ajutine või pikaajaline (krooniline). Sügelus ise on sümptom, mitte haigus, ja see võib osutada aluseks olevale terviseprobleemile.
- Hügieeni puudused või liigne pesemine, mis häirib nahapiirkonda.
- Kallergiline reaktsioon pesu- või hügieenitoodetele (nt dušigeel, pesusaadused, talgud), aromastatud paberlina või kondoomidele.
- Istimishõõrdumine tihedate, mitteläbilaskvate (nt sünteetiliste) riietega või niiskus (näiteks higi).
- Naha ärritus pärast epilatsiooni või aparamist.
- Stress ja ärevus, mis võivad sügelust süvendada.
- Hormonaalsed muutused (nt menstruatsioonitsükkel, rasedus, menopaus).
- Seeneinfektsioonid (nt pärmseene Candida albicans), mis põhjustavad tugevat sügelust, valget ja kodujahu sarnaseid väljaheidet.
- Bakteriaalsed infektsioonid (nt bakteriaalne vaginoos), mis põhjustavad kõrvetust, halba lõhna ja hallikaid väljaheiteid.
- Suguhaigused (nt tippsoolepõletik, genital herpes, kondüloomid).
- Nahasoorikud, näiteks ekseem või psoriaas, mis võivad mõjutada intiimset piirkonda.
- Parasiidid nagu täid (pubikliistakud) või sügelestad (skabiies).
- Diabeet või maksahaigused, mis võivad põhjustada üldist sügelust.
- Väga harva – vähkkasvajad intiimses piirkonnas.
Kui sügelus on kerge ja ilma märkideta infektsioonist, võid proovida järgmisi meetmeid: Pese piirkonda hellalt ja kasuta leebet, ilma lõhnata seebi või pH-neutraalset pesusaadust. Kuivata nahk lõuendiga, mitte ei hõõru, vaid põtud. Kanna looduslikust, läbilaskvast materjalist (nt puuvill) aluspesu ja välti tihedaid pükse. Võta jahe dušš või kasuta jahedaid kompressesid sügeluse leevendamiseks. Võta farmaatsiast ilma retseptita antihistamiinikum (nt loratadiin, tseteriisiin) allergia korral või pärmseenevastast kreemi (nt klotrimasool), kui kahtlustad pärmseene. Välti kratsimist, et ei tekiks nahakahjustusi ja sekundaarseid infektsioone. Kasuta mitteallergeenseid pesupesemist ja naiste puhul võib kasutada probiootilisi tooteid vagiinafloora tasakaalu taastamiseks.
- Tugev, pidev sügelus, mis häirib une või igapäevast tegevust.
- Sügelusega kaasnev tõsine valu, tursed, punetus või haavandid intiimses piirkonnas.
- Sagedased või haisevad väljaheited (rohelised, kollakad, hallikad), vahetult pärmseene ravi või muude meetmete rakendamist.
- Kahtlus suguhaiguse korral (nt uus seksuaalpartner, partneri sümptomid).
- Nahamurdumised, verejooks või mädanikud kratsimise tõttu.
- Üldised sümptomid nagu kõrge palavik, külmavärinad või väsimus.
- Sügelus, mis ei leevene iseravi meetmetega 2–3 päeva jooksul või muutub hullemaks.
- Pidev sügelus pärast uue ravimi võttmist (võimalik kõrvalmõju).
- Sügelus, mis levib teistele kehapiirkondadele.
- Vähi riskitegurite olemasolu või arusaamatu nahamuutus (nt muhk, paksend) intiimses piirkonnas.