Tselluliit
Kirjeldus
Tselluliit on tõsine bakteriaalne nahainfektsioon, mis mõjutab naha pealmisi kihte ja sageli ka seda katvaid pehmet kudesid. See ei ole kosmeetiline 'apelsinikoore' probleem, vaid meditsiiniline seisund, mis nõuab kiiret diagnostikat ja ravi, et vältida eluohtlikke tüsistusi nagu veremürgitus.
Tselluliit on nahast ja allpool asuvatest pehmetest kudedest (nagu rasv- ja sidekoe kiht) koosnev põletikuline infektsioon, mida põhjustavad peamiselt bakterid, eriti streptokokkide või stafülokokkide rühmad. Infektsioon levib lümfiteede kaudu, põhjustades laialdast punetust, turse ja valulikkust. Kuigi kõige sagedamini esineb see jalgadel, võib tselluliit tekkida igas kehaosas, ka näol. Eriti ohtlik on infektsiooni levimine vereringesse (sepsis).
- Punetus, mis levib ja muutub aja jooksul tumedamaks
- Naha turse ja pingulustunne
- Valu või tundlikkus puudutamisel
- Soojus tunne kahjustunud piirkonnas
- Nahapinnal võivad tekkida vesiviledad või mädapunktid
- Palavik ja külmavärinad
- Väsimus ja üldine halb enesetunne
- Lihasvalud
- Läheduses asuvate lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus (nt. põlve- või kaenlaõõnes)
- Kiire punetuse levik
- Punetuses mustad või sinakad kohad (nekroosi märk)
- Kõrge palavik (>38.5°C)
- Segadus, iiveldus, peapööritus
- Vereringe häired (kiire süda lööb, madal vererõhk)
Tselluliiti põhjustavad bakterid, tavaliselt Streptococcus pyogenes ja Staphylococcus aureus, mis pääsevad organismi läbi katkise naha. Infektsiooni alguseks piisab väikesest kahjustusest. Peamised riskitegurid on: nahakahjustused (reigud, lõiked, põletused, mädavilgud), kroonilised nahahaigused (ekseem, psoriaas), nõrgenenud immuunsüsteem (diabeet, vähiravi, HIV), varasem tselluliidi episood, lümfödeem (vedeliku kogunemine kudedesse) ning kaaluliigsus. Näo tselluliiti võivad esile kutsuda näo- või hambaäärse koe infektsioonid.
Arst teeb diagnoosi peamiselt põhjaliku füüsikalise uuringu alusel, hindades nahal esinevaid muutusi. Tavaliselt pole täiendavaid teste vaja. Kui infektsioon on raske või ravile ei reageeri, võidakse teha: vereanalüüs (valgete vereliblede arvu tõus näitab infektsiooni), verebakterikultuur (et tuvastada bakterit ja selle tundlikkust antibiootikumidele) ning pildiuuringuid (ultraheli, magnetresonantstomograafia või arvutitomograafia), et välistada sügavama mädakolde (absessi) teket või luu-infektsiooni (osteomüeliiti).
Tselluliidi põhiraviks on antibiootikumid, mida antakse suukaudselt 5–14 päeva. Raske infektsiooni korral võidakse antibiootikume manustada veeniinfusiooniga haiglas. Ravikursus tuleb lõpuni viia. Lisaks ravile on oluline: puhata ja hoida kannatanud jäseme kõrgemale, et turse väheneks; vajadusel võtta valuvaigisteid (nt paratsetamool, ibuprofeen); korralik hügieen ja infektsioonikoha hoolitsus. Kui on tekkinud suur mädakollektsioon (absess), on vaja kirurgilist avamist ja dreenimist. Oluline on ka aluspõhise riskiteguri (nt diabeet, seenteinfektsioon) kontrollimine, et uut episoodi ära hoida.
Kui teil on kahtlus tselluliidi olemasolus (laienev punetus, valu ja turse), peate kindlasti konsulteerima perearsti või pöörduma ööpäevaringse erakorralise abi poole. EREDA SEKKUMINE ON HÄDALISELT VAJALIK järgmiste märkide korral: palavik üle 38 kraadi; punetuse piirkonna kiire levik (mõne tunni jooksul); sügav valu, mis takib liikumist; punetuses sinakad, tumedad või mustad kohad; iiveldus, oksendamine, segasus või teadvuse muutused; punased triibud, mis levivad punetusest (lümfangiiti märk); ja kui teie üldine seisund kiiresti halveneb. Ärge oodake, kuna infektsioon võib levida vereringesse ja muutuda eluohtlikuks.