Ftalatide uuring

Kvantitatiivne · µg/L or ng/mL

Näitaja kohta

Ftalatide uuring on laboratoorset test, millega määratakse ftalaatide – teatud kemikaalide, mida kasutatakse plastikute pehmendajana – taset veres, kuses või teistes bioloogilistes proovides. See aitab hinnata keskkonnas olevate kemikaalide kokkupuudet ja võimalikku toksilist mõju inimese tervisele.

Funktsioon
  • Ftalatide kontsentratsiooni mõõtmine organismis.
  • Keskkonnaga seotud kemikaalide kokkupuute hindamine.
  • Võimalike terviseriskide (näiteks hormonaalsete häirete) identifitseerimine.
Tüübid
  • Verelt (kõige täpsem).
  • Kuselt.
  • Harva teistest kudedest või vedelikest.
Protseduur
  • Proovi (vere või kuse) võtmine spetsiaalses anumas.
  • Proovi transport laboratooriumisse ja säilitamine madalal temperatuuril.
  • Proovi analüüs kasutades kõrget täpsust andvaid meetodeid nagu gaasikromatograafia-mass-spektromeetria (GC-MS).
Ettevalmistus
  • Enamasti pole erilist ettevalmistust vaja.
  • Proovi andmise ajal tuleb vältida kosmeetikatooteid (nt lakk, deodorant), mis võivad sisaldada ftalaate.
  • Kasutatavate anumate materjal peab olema ftalaatidest puhas, et vältida saasteid.
Peamised põhjused
  • Kokkupuude ftalaate sisaldavate toodetega (nt pehmendatud plastikmänguasjad, PVC-põrandad, kosmeetika).
  • Kontsentreeritud toit (nt toidupakendid, mis võivad kemikaale eraldada).
  • Mõned meditsiinilised seadmed või torustikud.
  • Professionaalne kokkupuude (nt plastikutööstus).
Terviseriskid
  • Hormonaalsete tasakaalude häired.
  • Reproduktiivtervise mõjud (nt viljakuse langus).
  • Arenguhäired laste puhul.
  • Võimalik seos hingamisteede haigustega.
Meditsiinilised põhjused
  • Kahtlus suure kokkupuute korral (nt töökeskkonnas).
  • Kliinilised sümptomid, mis võivad seostuda toksilise mõjuga.
  • Terviseriskide hindamine eriti laste, rasedate naiste või viljakusprobleemidega patsientide puhul.
  • Raviefektiivsuse või kokkupuute vähenemise jälgimine.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Toksikoloog
  • Endokrinoloog
  • Keskkonnaarst (keskkonnahaiguste eriarst)
  • Lastearst või perearst vastavate sümptomite korral