Paberža
Kirjeldus
Paberža on üldlevinud mittekülgete nahahaud, mida põhjustab seenevorm Malassezia. See avaldub erinevat värvi laikudena kehal, mis on sageli segavad, kuid peamiselt kahjustab nahakuormist ja vähendab enesehinnangut. Õigeaegne tuvastamine ja ravi aitab kiiresti taastada naha terviklikkuse ja enesekindluse.
Paberža (meditsiinilises keeles Pityriasis versicolor) on krooniline nahahaud, mida põhjustab pärmseene Malassezia furfur (tuntud ka kui Malassezia globosa). See seen on osa tavalistest naha mikrobioomidest ja elab naha pinnakihis, eriti õlirikastes piirkondades nagu rindkere, selg ja kael. Enamikul inimestest ei põhjusta see mingeid probleeme, kuid teatud soodustavatel tingimustel (nagu kõrge niiskus, rasvane nahk või immuunsüsteemi muutused) võib seen hakkada aktiivselt paljunema. See häirib naha pigmentrakkude (melanotsüütide) normaalset tööd, põhjustades kohtades, kus seen on aktiivne, kas pigmendi liigset tootmist (tumedad laigud) või pigmendi vähenemist (heledad laigud). Põhiline haigusmekanism on seotud seene toodetavate rasvhapete ja ensüümidega, mis ärritavad nahka ja muudavad selle pigmentatsiooni. Haigus ei ole nakkav ja ei ole seotud ebanormaalse hügieniga.
- Eraldi, ümarad või kaarekujulised laigud, mis võivad ühineda suuremateks aladeks.
- Laigute värvus võib olla valgest heledast roosakast pruunini ja tumepruunini. Sageli on need alad päevituse ajal selgemini nähtavad, kuna haigestunud nahk ei päevitu nagu tervet nahka.
- Laigud võivad olla kergelt kooruvad või peeneteralise struktuuriga (nagu hobusevagu).
- Sageli esineb kerge sügelus, eriti higistamise ajal või kuuma ilma korral.
- Laigud esinevad tavaliselt keha ülaosas: rindkere, selg, kael, õlad ja käsivarsede ülemised osad.
- Harva võib levida näole, kõhule või reitele.
- Peanahka ei mõjuta.
- Haigus võib süveneda sooja ja niiske ilmaga ning paraneda talvel.
- Ilma ravita võivad laigud püsida kuude või isegi aastate jooksul.
- Pärast ravi võib naha normaalne värvus taastuda mitu kuud.
Paberža põhjustab seen Malassezia, mis on enamikul inimestel nahal esinev tavalise mikrofloora osa. Haiguse tekkeks on vaja teatud soodustavaid tegureid, mis muudavad seene üleliigselt aktiivseks:
- Kõrge temperatuur ja niiskus: Soe, niiske kliima või intensiivne higistamine loob ideaalsed tingimused seene kasvuks.
- Rasvane nahk (õline nahk): Seen toitub naha õlikestest, mistõttu õliser nahk soodustab selle paljunemist.
- Hormonaalsed muutused: Näiteks raseduse, pilulide või teiste hormoonravi tõttu.
- Nõrgenenud immuunsüsteem: Stress, väsimus, toitumushäired või teatud haigused (nt diabeet, HIV) võivad soodustada haigust.
- Geneetiline kalduvus: Mõnel perel esineb haigus sagedamini.
- Teatud ravimite kasutamine: Kortikosteroidid või antibiootikumid võivad häirida naha tavalist mikrofloora.
- Noorus: Haigus esineb sagedamini noorukitel ja noortel täiskasvanutel, kuid võib esineda igas vanuses.
Arst (dermatoloog) saab Paberža sageli ära tunda juba visuaalse nahauuringu põhjal iseloomulike laikude järgi. Täpsema kinnituse saamiseks võidakse kasutada järgmisi meetodeid:
- Woodi lambi uuring: Spetsiaalse ultraviolettvalgusega lamp pimendas toas. Paberža põhjustav seen särab selgelt kollakas-oranži või sinakas-valgena.
- Naha kaapimiskatsetest (naha kraapimine): Arst kraapib kergelt laigu pinnast ja uurib proovi mikroskoobi all, et näha seene rakke ja hüüfe.
- Dermatoskoopia: Nahapinna suurendav seade aitab eristada Paberžat muudest nahahaigustest nagu vitiligo, ekseem või psoriasis.
- Kultuur: Harva, kui diagnoos on kahtlane, võetakse nahaõline kultuur, et tuvastada täpselt seeneliik.
Paberža ravi on suunatud seene populatsiooni vähendamisele nahal. Ravi on tõhus, kuid haigus võib korduvalt naasta, kui riskitegurid püsivad. Ravi võib hõlmata:
- Kohalikud antimükootikumid (seenevastased kreemid, šampoonid, vahud): Need on esmane ravi. Siia kuuluvad preparaadid ketokonasooli, klotrimasooli, mikonasooli või tsinkpüritiooniga. Neid kantakse mõneks nädalaks haigestunud aladele või kasutatakse dušišampoonina kehale.
- Süsteemsed antimükootikumid (tabletid): Määratakse laialdase või püsiva haiguse korral. Levinud ravimid on flukonasool või itrakonasool. Need ravimid võetakse lühikese kursina ja need on üldiselt tõhusad.
- Ennetamine ja hooldusravi: Kordumise vältimiseks võib arst soovitada kord kuus kasutada seenevastast šampooni või kreemi või suukaudset ravimit. Oluline on hoida nahka kuivana, vältida liigset higistamist ja kanda lõdva, õhulist puuvillast riietust.
- Pigmendi taastumine: Pärast seene likvideerimist võib naha normaalne värvus taastuda mitu kuud. Päevitus võib seda protsessi kiirendada, kuid tuleb olla ettevaatlik päikesekahjustuste vältimiseks.
Soovitatav on konsulteerida perearsti või dermatoloogiga järgmistel juhtudel:
- Kui kehal ilmuvad ebatavalised, kooruvad või sügelevad laigud, eriti kui need levivad.
- Kui iseravim (nt vabalt müüdavad seenevastased kreemid) mõne nädala jooksul ei anna tulemust.
- Kui laigud põhjustavad olulist psühholoogilist distressi või sotsiaalset ebamugavust.
- Kui haigus naaseb sageli pärast ravi.
- Kui diagnoos on ebakindel või kahtlus teise nahahaiguse (nt psoriasis, ekseem, vitiligo) osas.
Kiire konsultatsioon on vajalik, kui laikudega kaasneb tugev põletik, valu või märgistumine, mis võib viita sekundaarsele bakteriaalsele infektsioonile.