Nõgestik

Kirjeldus

Nõgestik on üsna sage allergiline reaktsioon naha peal, mida iseloomustavad kiire tekkivad, sügelevad ja punetavad tursed – nagu pärast nõgesekokkupuudet. See on keha immuunsüsteemi reageerimine erinevatele sisemistele või välismõjudele. Kuigi see on enamasti ohutu ja mööduv, võib see oluliselt kahandada elukvaliteeti ja olla kroonilise haiguse märk.

Mis on Nõgestik?

Nõgestik ehk urtikaaria on naha- ja limaskestade põletikuline reaktsioon, mille puhul organism vabastab histamiini ning teisi põletikku vahendavaid aineid. Need ained põhjustavad väikeste veresoonte (kapillaaride) läbitavuse suurenemist, mille tulemuseks on vedeliku kogunemine naha kihtidesse ja turse teke. Tüüpilised nõgestikuplaagid on roosad või punased, erineva suurusega ja kujuga ning kaovad peale survet. Reaktsioon võib tekkida naha piiratud piirkonnal või levida üle kogu keha.

Sümptomid

Peamised nahasümptomid

Kiire tekkivad, selgelt piiritletud tursed (urtikaarplaagid), mis on tavaliselt roosad või punased.
Tugev sügelus, mis võib süveneda öösel või pärast kuumust.
Tursete suurus võib varieeruda paari millimeetri kuni mõne sentimeetri vahel; nad võivad ka ühineda.
Tursed kaovad tavaliselt 24 tunni jooksul ilma jälgedeta, kuid uued võivad tekkida mujal.

Võimalikud lisasümptomid

Angioödeem – sügavamas kudes olev tursetus, mis mõjutab huuli, silmalaugusid, käsi või jäsemeid. See on tihti valulikum kui sügelev.
Põletikuline punetus (erütem) ümber tursete.
Harva võivad kaasneda üldsümptomid nagu nõrkus, peavalu, palavik või iiveldus.

Põhjused ja riskitegurid

Nõgestikku võivad põhjustada paljud faktorid, mis käivitavad histamiini vabanemise. Sageli on põhjust täpselt tuvastada raske. Peamised põhjused ja riskitegurid jagunevad mitmeks rühmaks:

Allergiad: Toiduained (nt pähklid, mereannid, munad, piimatooted), ravimid (nt antibiootikumid, valuvaigistid), putukate hammustused, loomasulud või tolmu- ja õietolm.
Füüsikalised põhjused: Surve, külm, kuumus, päikesekiirgus (valgusuritkaaria), higistamine või vesi (akvaagenne urtikaaria).
Infektsioonid: Närviliha, viirushepatiit, kuse- või hingamisteede infektsioonid.
Kroonilised haigused: Kilpnäärme talitlushäired (nt hüpotüreoos), autoimmuunhaigused või pahaloomulised vähktõved.
Muud põhjused: Stress ja emotsionaalne pingeseisund, alkohol, toidulisandid või keemilised ained kosmeetikas.
Riski suurendavad tegurid: Nõgestiku lähedaste sugulaste olemasolu, naissoost sugupool, noorem keskea ning teiste allergiliste haiguste (nt astma, atoopiline dermatiit) olemasolu.

Diagnoosimine

Nõgestiku diagnoos põhineb peamiselt anamneesil ja kliinilisel vaatlusel. Arst küsib sümptomite tekkimise aja, kestuse, leviku ja võimalike käivitajate kohta. Füüsikalise läbivaatuse käigus hinnatakse tursete ja angioödeemi iseloomu. Kui põhjust on raske tuvastada või kahtlustatakse kroonilist nõgestikku, võidakse kasutada lisauuringuid:

Nahaprovokatsioonitestid: Näiteks külma, soojuse või survega testimine, et tuvastada füüsikalist vormi.
Verianalüüs: Üldine verepilt, C-reaktiivne valk (CRP) ja kilpnäärme talitluse markerid (TSH), et välistada infektsiooni või muud süsteemset haigust.
Allergiatestid: Nahakatsetused või spetsiifiliste IgE-antikehade määramine veres teatavate allergendite suhtes.
Eliminatsiooniprotokoll: Kahtlusaluste toitude või ravimite ajutine väljajätmine toidupäeviku abil.

Ravi

Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid, eriti sügelust ja turset, ning vältida uusi pungerdusi. Kõige olulisem samm on võimalik käivitaja tuvastamine ja vältimine. Ravivõtted hõlmavad:

Medikamentoosne ravi:
Esimese põlvkonna antihistamiinikumid (nt difenhüdramiin) – kiire toimega, kuid võivad põhjustada unisust. Kasutatakse enamasti ägedatel juhtudel lühiajaliselt.
Teise põlvkonna mitteuni tekitavad antihistamiinikumid (nt loratadiin, tsetirisiin, feksofenadiin) – on põhiline raviks nii ägedal kui kroonilisel nõgestikul. Neid võetakse regulaarselt.
Kortikosteroidid (nt prednisolon) – lühiajaliselt raske ägeda nõgestiku või angioödeemi korral.
Biorehv (omalimumab) – monoklonaalne antikeha, mida kasutatakse raske, teistele ravimitele mitte-reageeriva kroonilise nõgestiku korral.
Mittemedikamentoossed meetodid:
Sügeluse leevendamiseks jahtuvad voodid, sügavkülm või kalamiinilossioon.
Loose, mittetihedate riiete kandmine, et vältida nahahõõrdumist.
Stressihalduse tehnikad (nt hingamisharjutused, meditatsioon), kui stress on käivitajaks.

Millal pöörduda arsti poole?

Enamik nõgestiku juhtumeid on kerge ja mööduv, kuid on olulised olukorrad, mis nõuavad arsti konsultatsiooni või kiiret meditsiinilist sekkumist. Pöörduge arsti poole, kui:

Tursed või sügelus ei kao iserahusimisega mõne päeva jooksul.
Sümptomid on väga tugevad ja häirivad ööuni või igapäevast tegevust.
Teil esineb korduvaid nõgestikuhooge.
Teil on kaasas angioödeem (näo või kehaosade sügav tursetus).

KOHE KIIRABI (112) või hädakorral osakonda, kui:

Nõgestikku kaasnevad hingamisraskused, köha, kähe hääl või keele tursetus (mis võivad viidata anafülaktilisele šokile).
Teil on pearinglus, iiveldus, oksendamine või teadvuse muutused koos nõgestikuga.
Tursed tekivad pärast uue ravimi võtmist.