Keratoakantoom
Kirjeldus
Keratoakantoom on kiiresti kasvav nahahaigus, mis sarnaneb keratinotsüütidest moodustunud sõlmelise moodustisega. See esineb sageli päikesele avatud nahapiirkondades ja võib iseenesest taanduda, kuid võib ka areneda skvamoosrakuliseks kartsinoomiks. Seetõttu on oluline õigeaegne diagnostika ja sobiv ravi.
Keratoakantoom on epiteelne nahakasvaja, mis tekib naha pealmise kihi (epidermise) keratinotsüütidest. See on üks keratinoomsetest kasvajatest, mida iseloomustab kiire kasv (mõne nädala või kuu jooksul), ümar või kuplikujuline vorm ja keskmel soonikuline süvend, mis on täidetud keratiniga. Enamasti esineb see päikesele avatud nahal (nägu, käsivarred, kämblad, sääred), eriti vanematel inimestel. Kuigi moodustis võib spontaanselt regresseeruda, peetakse seda sageli skvamoosrakulise kartsinoomi eelkäijaks või madala maligniteediga vormiks, mistõttu seda tuleb hoolikalt jälgida ja/või ravida.
- Kiire kasv: Tavaliselt saavutab märkimisväärse suuruse (0,5–2 cm) mõne nädala või kuuga.
- Iseloomulik kuju: Ümar, sümmeetriline, tugevasti piiritletud sõlm või nodul nahapinnal.
- Keskmine soonikus: Moodustise keskel on süvend või kaaristu, mis on täidetud kõvakestva keratiniga (sarnaneb vulkaanikraatriga).
- Värvus: Värvus võib olla nahavärvi, punakas või pruunikas. Pinnale võib tekkida kerge põletikuline punetus.
- Valu või tundlikkus: Harilikult ei valuta, kuid võib tekkida valu suurenedes või põletiku korral.
- Veritsemine: Võib kerge trauma korral kergeid veritsusi tekitada.
- Spontaane regressioon: Mõnel juhul võib moodustis iseenesest aeglaselt väheneda ja haavandiku järel jätada armistunud jälje.
- Püsivus: Kui see ei taandu, võib see jääda püsivaks, stabiilseks moodustiseks.
Keratoakantoomi täpne põhjus pole teada, kuid seda seostatakse mitme teguriga, mis kahjustavad naha rakke ja põhjustavad nende kontrollimatu kasvu. Peamised riskitegurid hõlmavad: 1) Päikese ultraviolettkiirgus (UV): Pikaajaline või intensiivne päikesevalgus on olulisim riskitegur, mis põhjustab naha DNA kahjustusi. 2) Keemilised kantserogeenid: Kokkupuude teatud tööstuslike kemikaalide (näiteks tõrv, tahm) või suitsetamisega. 3) Viirused: Inimese papilloomiviiruse (HPV) mõned tüübid võivad osaleda patogeneesis. 4) Vanus ja so: Enamasti esineb üle 50-aastastel meestel. 5) Geneetilised tegurid: Pereliikmes on haigestumise suurenenud risk. 6) Immunosupressioon: Nõrgenenud immuunsüsteem (näiteks pärast organisiirdamist) võib soodustada teket.
Keratoakantoomi diagnoosimine põhineb kliinilisel vaatlusel ja histopatoloogilisel kinnitamisel. Dermatoloog hindab moodustise välimust, kasvukiirust ja asukohta. Dermatoskoopiat (naha suurendav seade) kasutatakse täpsemaks hindamiseks. Lõpliku diagnoosi annab biopsia, kus eemaldatakse osa või kogu moodustis ja saadud kude uuritakse mikroskoobiga. Histoloogiliselt on keratoakantoomil iseloomulik keratiini täidetud süvend ja suured, heledad keratinotsüüdid. Täielik kirurgiline eemaldamine võib olla nii diagnostiline kui ka terapeutiline protseduur. Oluline on eristada seda skvamoosrakulisest kartsinoomist, mis võib välimuselt sarnaneda.
Ravi eesmärk on moodustise täielik eemaldamine, et vältida regresseerumata jäämist, taastekke või malignset muutumist. Valik sõltub kasvaja suurusest, asukohast, patsiendi terviseseisundist ja isiklikest soovidest. Peamised ravimeetodid on: 1) Kirurgiline eemaldamine (eksitsioon): Kõige tavalisem ja tõhusam meetod, mis võimaldab täielikku eemaldamist koos terve kudumiga ja saadud koe histoloogilist kontrolli. 2) Küünetehnika (kürettaaž) koos elektrodesikkatsiooniga: Sobib väiksemate moodustiste puhul. 3) Krioterapia: Vedela lämmastikuga külmutamine, mis hävitab ebanormaalsed rakud. 4) Laserravi: Erinevate laserite (nt CO2 laser) kasutamine moodustise aurustamiseks. 5) Topiline ravi: Kaudsed meetodid, nagu 5-fluoruratsiili, imikvimoodi või retinoidide kreemid, mida rakendatakse otse moodustisele. 6) Radioterapia: Harva kasutatakse, peamiselt suurte või kirurgiliselt raskesti kättesaadavate moodustiste puhul. Patsientidele soovitatakse päikese kaitse meetmeid tuleviku vältimiseks.
Arsti konsultatsioon on vajalik kohe, kui te märkate oma nahal uut, kiiresti kasvavat moodustist, eriti kui see on ümar, süvendiga keskele ja täidetud kõvakestva ainega. Eriti oluline on kiire arstlik ülevaatus, kui moodustis: kasvab väga kiiresti (nädalate jooksul); on valulik, veritseb või mädanev; ei näita märke regresseerumist mõne kuu jooksul; muutub välimuselt (nt muutub ebasümmeetriliseks, piir ebatäpne); või kui teil on isiklik või perekondlik anamnees nahavähiga. Ärge riskige – varane sekkumine on võtmetähtsusega.