Gastroparees

Gastroparees, tuntud ka kui mao paretus, on seedetrakti motiliteedihäire. Tavaliselt kontrollib 'vagus' närvi mao lihaste tugevaid kokkutõmbeid, mis suruvad toidu edasi. Gastropareesi puhul see närv on kahjustunud või tema funktsioon on halvenenud, mistöttu mao lihased ei tööta öigesti või üldse mitte. Selle tulemusena ei töödelda ja evakueerita toit mao piisava kiirusega, vaid see 'seisab' seal. See haigus möjutab primaarselt mao funktsiooni, kuid võib kaudselt kahjustada tervet seedesüsteemi ning põhjustada toitainete puudulikku imendumist.

Enamikul juhtudel (idiopaatiline gastroparees) on täpset pöhjust raske tuvastada. Levinumad teadaolevad pöhjused on: Diabeet (tüüp 1 ja 2) – körge veresuhkru tase kahjustab pikaajaliselt vagus närvi. Kirurgiline sekkumine – mao või söögitoru operatsioonid võivad kahjustada närve. Möned ravimid – näiteks opiaadid, möned antidepresandid ja körge vererõhu ravimid võivad aeglustada mao tühjenemist. Neuroloogilised haigused nagu Parkinsoni tõbi, multiple skleroos. Muu – hüpotüreoos, autoimmunsed haigused (nt sklerodermia) või viiruste poolt põhjustatud infektsioonid.

Diagnoos algab pöhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga. Peamised meetodid gastropareesi kinnitamiseks on: Mao tühjenemise scintigraafia – kuldne standard. Patrient sööb radioaktiivset ainet sisaldava toidu ja kaameraga jälgitakse, kui kiiresti see mao seest väljub. Söömatajane hingamistest – möödab toidu seedimisel tekkinud gaaside kontsentratsiooni. Magnetresonantsi- (MRI) või kompuutertomograafia (KT) – võivad välistada teisi mehaanilisi takistusi. SmartPill – neelatav kapsel, mis möödab pH-d, temperatuuri ja rõhku seedetraktis. Ülemine endoskoopia – välistab mao väljavoolu takistuse või haavande.

Ravi on sümptomaatiline ja suunatud mao tühjenemise parandamisele ning elukvaliteedi töstmisele. Dieet ja eluviis: Soovitatav on sööki väikestes portsjonides, pureda hoolikalt, vältida rasvaseid ja kiudainerikkaid toite, mis seedivad aeglaselt. Vedeliku tarbimine portsjonide vahel. Ravimid: Prokinectilised ained (nt metoklopramid, eritromütsiin) stimuleerivad mao kokkutõmbeid. Antiemectikumid vähendavad iiveldust ja oksendamist. Valulikkuse korral võidakse kasutada valuvaigisteid. Meditsiinilised seadmed ja protseduurid: Mao elektrostimulatsioon (GES seade) saatab elektrilisi impulsse. Kirurgia: Raskel juhul võidakse kaaluda jejunostoopia (toidu sisseviimine otse peensoolde toru kaudu) või muu sekkumine. Oluline on aluspöhise haiguse (nt diabeedi) optimaalne kontroll.

Kui teil on esialgselt mittediabeetilised seedehäired, mis kestavad mitu nädalat või on korduvad, on oluline konsulteerida perearsti või gastroenteroloogiga. Kohese meditsiinilise abi otsimise pöhjused (punased lipud): Püsiv ja kontrollimatu oksendamine, mis viib vedelikupuuduseni (näit. vähene urineerimine, janu, peapööritus). Raskendatud neelamine või tugevad rinnus-/kõhuvalud. Veri oksendises või mustjas, tärkliselaadne väljaheide. Oluline ja ootamatu kaalulangus. Need sümptomid võivad viidata keerukatele tüsistustele nagu mao perforatsioon või raskekujuline haavand, mis nõuavad kiiret sekkumist.