Dumpingi sündroom (Dumping-sündroom)
Kirjeldus
Dumpingi sündroom on toitumishäire, mis tekib sageli pärast seedetrakti operatsioone, eriti pärast maomahalaatust. See seisund põhjustab kiiret toidu liikumist peensoole, mis vallandab ebamugavaid ja mõnikord isegi tõsiseid sümptomeid söömise järel. Õigeaegne tuvastamine ja ravijuhendite järgimine võivad oluliselt parandada elukvaliteeti.
Dumpingi sündroom on seisund, mille puhul toit (eriti vedelik) liigub maost peensoolesse liiga kiiresti. Tavaliselt reguleerib mao väljatühjenemist mitmeid mehhanisme, mis tagavad aeglase toidu liikumise edasi. Pärast teatud maooperatsioone (nt gastric bypass, sleeve gastrectomy, gastrectomy või vagotomy) võivad need mehhanismid kahjustuda. Kiire toidu sisenemine peensoole kutsub esile keha ägeda reaktsiooni, mis hõlmab vedeliku liikumist veresoontest peensoole, samuti hormonaalseid muutusi. See põhjustab nii koheseid (varaseid) kui hilisemaid (hiliseid) sümptomeid, mis seonduvad seedimise, vereglükoosi ja vedeliku tasakaaluga.
- Kõhu krambid ja valud
- Kõhulahtisus
- Iiveldus ja oksendamine
- Puna läkatus või higistamine
- Südamepekslemine (tahhükardia)
- Väsimus ja pearinglus
- Väsimus ja nõrkus
- Peaverejooks või uimasus
- Kõhnumine ja rahutus
- Keskendumisraskused
Peamine põhjus on seedetrakti kirurgiline sekkumine, mis muudab mao anatoomiat ja füsioloogiat. Kõige sagedamini esineb dumpingi sündroom pärast: 1) Rasvumisekirurgiat (bariatrilist kirurgiat): gastric bypass või sleeve gastrectomy. 2) Mao osalist või täielikku eemaldamist (gastrektomiat) mao- või söögitoruvähki ravis. 3) Peamoaoperaatsioone, nagu vagotomy. Riskitegurite hulka kuuluvad ka teatud põletikulised mao-haigused, diabeet ja sidekoehäired, mis võivad mõjutada seedetrakti liikumist. Mõnel patsiendil võivad sümptomid tekkida isegi ilma eelneva kirurgiata, kuid see on haruldane.
Arst seab diagnoosi peamiselt anamneesi ja iseloomulike sümptomite põhjal, mis on seotud söömisega. Sümptomiskaalud (nt Sigstad'i skoor) aitavad hinnata tõenäosust. Kinnitamiseks võidakse kasutada: Suukaudse glükoosi tolerantsustesti, mille käül mõõdetakse pulssi, vererõhku ja glükoosisisaldust süstlava glükoosilahuse manustamise järel. Seedetrakti baryiumpassaazhi uuringut või gastroskoopiat, et hinnata seedetrakti anatoomiat ja liikumiskiirust. Gastritühjenemise scintigraafiat, kus radioaktiivse markeriga toidu liikumist jälgitakse. Oluline on välistada teised sarnaseid sümptomeid põhjustavad seisundid, nagu teadaolev mao- või sooleseen, laktositalumatus või äge seedetrakti infektsioon.
Ravi põhineb esmalt elustiilimuutustel ja toitumissoovitustel. Toitumisnõuanded: Sööge väikeseid ja sagelisi toidukordi (nt 5-6 korda päevas). Vähendage lihtsaid süsivesikuid (magusad jookid, kondiitritooted, valge leib). Vältige vedeliku tarbimist toidu kõrvale (jooge 30 minutit enne või pärast söömist). Suurendage kiudainete, valgu ja komplekssete süsivesikute osakaalu. Ravimitega ravi: Võidakse kasutada oktreotiidi analooge, mis aeglustavad seedetrakti liikumist ja vähendavad hormonaalseid reaktsioone. Mõnikord kasutatakse prokinetilisi ravimeid. Kirurgiline ravi: Reserveeritud raskel ja ravile mittevastaval juhul. Võib hõlmata rekonstruktiivset operatsiooni, et aeglustada toidu liikumist või muuta anatoomiat (nt Roux-en-Y konversioon).
Konsulteerige kindlasti arstiga, kui teil on tehtud maooperatsioon ja märkate söömise järel korduvalt ülalkirjeldatud sümptomeid (eriti kõhulahtisust, südamepekslemist, tugevat nõrgust). Kiire arstiabi on vaja, kui: sümptomid on nii tugevad, et takistavad normaalset söömist ja põhjustavad olulist kaalulangust; tekivad märgid dehidratatsioonist (vähene urineerimine, väga kuiv suu, äärmine janu, uimasus); esineb teadvusehäire või teadvusekaotus (minuti ajaks); kahtlustate teist ägedat seisundit. Korrapärane jälgimine gastroloogi või kirurgi poolt on oluline, et hinnata ravitulemust ja kohandada raviplaani.