Otsa valutab
Kirjeldus
Otsa valu on peavalu vorm, mis on lokaliseeritud esimese või otsa piirkonda. See võib olla nõrk, keskmine või tugev ja selle iseloom võib olla terav, survav või pulsseeriv.
Otsa valu on peavalu tüüp, mis tekib pealuu esiosas paiknevate kudede ärritumise või põletiku tõttu. See võib olla seotud pingelise peavaluga, mille puhjal lihased otsapiirkonnas tõmbuvad kokku, või näiteks kaela- ja õlaliigese ülepingutusest. Mõnikord võivad valu põhjustada ka veresoonte laienemine, närvide ärritus või ajukelmete surve muutused. See on keha signaal, mis võib näidata väsimust, stressi, pingeid või aluseks olevat terviseprobleemi.
- Pingeline peavalu (stress, ärevus, pinge lihastes)
- Väsimus, une puudus, dehidratatsioon
- Silmapingutus (pikk töö arvuti taga, vale prilliklaas)
- Kaela- ja õlaliigaste ülepingutus
- Külmetushaigused, viirused (nt gripp, külmetus)
- Joove (alkohol), toidulisandad või kofeiini puudumine
- Keskkonnamõjud (valgus, müra, ilmamuutused)
- Migreen (võib algada otsas, kaasneb sageli valguse ja heli tundlikkus)
- Sinusoid (kõrvalkoopapõletik), eriti frontaalsetes koopades
- Kõrgenenud vererõhk (hüpertoonia)
- Ajuveresoonte probleemid (nt ajukoe verejooks)
- Ajukasvaja (harva, kuid võimalik)
- Peatraumad (ädikajäänud või uus) või ajukõveruse sündroom
- Infektsioonid (nt meningiit, entsefaliit) või mürgistus
Kui otsa valu on kerge kuni keskmise tugevusega, võid proovida järgmist: 1) Puhka üksi vaikses ja hämaras toas. 2) Joo piisavalt vett, et välistada dehidratatsioon. 3) Rakenda otsale ja kuklale jahe või soe kompress (kumb sulle parem tundub). 4) Tee õrned venitusharjutused kaelale ja õlgadele. 5) Kasuta rektseeritud annustes ilma retseptita valuvaigisteid (nt ibuprofeen, paratsetamol), kui sul pole neile vastunäidustusi. 6) Väldi ekraanide ees viibimist, valgust ja müra. Kui valu püsib, jälgi oma sümptomeid ja põhjuste võimalikke seoseid (toidu, une, stressiga).
- Äge, välkkiire või "elu jooksul kõige tugevam" peavalu.
- Peavalu, mis kaasneb segasuse, kõnehäirete, nõrkuse ühes kehapooles või nägemishäiretega.
- Kõrge palavik (>39°C) ja kanged lihased või nahalööbete ilmumine.
- Peatrauma (nt löök pähe) järgnevalt tekkiv peavalu, mis halveneb.
- Peavalu koos iivelduse, oksendamise ja valguse tundlikkusega, mis muutub järsult tugevamaks.
- Teadvuse muutused, unisus või raskused ärkamisega.
- Peavalu, mis on pidev ja halveneb päevade jooksul.
- Peavalu, mis äratab öösiti magamast.
- Sageli korduvad peavalud, mis segavad igapäevast tegevust.
- Peavalu, mis ilmneb pärast 50. eluaastat esmakordselt.
- Peavalud, mis ei reageeri tavalistele valuvaigistitele.
- Peavalu koos nägemishäirete, pearingluse või kuulmishäiretega.