Dermatitis herpetiformis
Kirjeldus
Dermatitis herpetiformis (Dühringi tõbi) on krooniline, sügelev nahahaigus, mis on tihedalt seotud kõhrehädaga (tseliakiaga). See on autoimmuunhaigus, kus immuunsüsteemi reaktsioon gluteenile põhjustab iseloomulikke lööveid nahal. Kuigi vaevused võivad olla tülitavad, on haigus tavaliselt hästi kontrollitav nii dieedi kui ka ravi abil.
Dermatitis herpetiformis on autoimmuunne nahahaigus, mida peetakse nahamanifestatsiooniks tseliakiast. Haiguse põhjuseks on immuunsüsteemi reageerimine gluteenile, mis on teraviljades leiduv valk. See reaktsioon põhjustab antikehade teket, mis kogunevad nahaepidermise ja dermise piirkonda, põhjustades põletikku ja iseloomulikke, väga sügelevaid lööveid. Peamised kahjustatud piirkonnad on küünarnukid, põlved, istmik, õlad ja juuksepiirkond, kuid haigus võib avalduda ka keha teistes osades.
- Väga tugev sügelus, mis on sageli esimene ja kõige tüütum sümptom.
- Vesikesed, mis meenutavad herpesi lööveid (siit ka nimi).
- Punased, kõrgenenud täpid või moodustised (papuloovid).
- Lööved ilmuvad sümmeetriliselt, sageli küünarnukkide, põlvede, istmiku ja õlgade piirkondades.
- Pidev kriimustamine võib põhjustada nahakriimustusi, koorikuid ja teisi naha kahjustusi.
- Põletikuline või põletusetaoline tunne nahal enne lööbete teket.
- Mõnel patsiendil võivad esineda ka kõhrehaigusele iseloomulikud seedehäired (nt kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhupuhitus), kuigi need on sagedamini peidetud või isegi puuduvad.
- Väsimus ja üldine halb enesetunne võivad kaasneda.
- Pikaajalisel haigusel võib tekkida pigmentatsioonimuutusi naha kahjustunud piirkondades.
Dermatitis herpetiformis on autoimmuunhaigus, mille põhjustab tundlikkus gluteenile. Põhiprotsess on sarnane kõhrehäda puhul toimuvale: gluteen aktiveerib immuunsüsteemi, mis toodab spetsiifilisi antikehi (IgA). Need antikehad liiguvad vereringesse ja ladestuvad naha ülemistesse kihtidesse, põhjustades põletikku ja iseloomulikke lööveid. Peamised riskitegurid on geneetiline kalduvus (seos haplotüüpidega HLA-DQ2 ja HLA-DQ8), perekonnaline kõhrehaiguse või dermatitis herpetiformise anamnees ning mõned autoimmuunhaigused (nt kilpnäärme haigused, suhkurdiabetes tüüp 1). Haigus võib esineda igas vanuses, kuid tihti algab täiskasvanueas (20–40 eluaasta).
Dermatitis herpetiformise diagnoosi kinnitamine nõuab spetsialisti (dermatoloogi) arvamust ja spetsiifilisi uuringuid.
1. Naha biopsia (immunohistokeemia): See on kuldstandard diagnoosimiseks. Arst võtab väikese nahatüki lööve lähedalt, kuid mitte otse löövelt endalt. Proovi analüüsitakse IgA antikehade ladestumise avastamiseks naha ülemises dermises. See on otsustav test.
2. Vereanalüüs: Kontrollitakse kõhrehaiguse seotud antikehasid, nagu transglutaminaasi antikehad (tTG-IgA) ja endomüsiumi antikehad (EMA). Need on tihti kõrgenenud.
3. Seedetrakti uuringud: Kuna haigus on tihedalt seotud kõhrehädaga, võib soovitada ka kaksteistsõrmiksoole biopsiat kõhrehaiguse kinnitamiseks, isegi kui seedehäireid ei esine.
4. Diferentsiaaldiagnoos: Arst eristab haigust muudest sügelevatest nahahaigustest nagu atopiline dermatiit, bulloosne pemfigoid või allergiline kontakt-dermatiit.
Dermatitis herpetiformise ravi põhineb kahel sambal: gluteenivaba dieedil ja sümptomite leevendavatel ravimitel.
1. Range gluteenivaba dieet: See on ravi alus ja pikemaajalise kontrolli võti. Dieedi järgimine viib tavaliselt ravimite vajaduse vähenemiseni ning pikemas perspektiivis võib sümptomid täielikult kaduda. Toitumise nõustamine on oluline, et vältida peidetud gluteeni allikatest.
2. Medikamentoosne ravi: Esmaseks ravimiks on dapsoon (või sulfapüridiin). Need ravimid vähendavad põletikku ja sügelust mõne päeva jooksul, kuid ei mõjuta aluspõhjust – gluteenitalumatust. Neid kasutatakse sümptomite kontrollimiseks, kuni gluteenivaba dieet hakkab mõju avaldama. Ravimeid kasutatakse võimalikult madalatel doosidel pikaajaliste kõrvaltoimete (nt hemolüütiline aneemia, methemoglobinemia) tõttu, mistõttu regulaarne verejärelevalve on hädavajalik.
3. Sügeluse leevendamine: Kohased kortikosteroidid või antihistamiinikumid võivad aidata leevendada sügelust ja põletikku lühiajaliselt.
4. Pikaajaline jälgimine: Patsiendil on soovitatav olla nii dermatoloogi kui ka gastroenteroloogi või dieedispetsialisti järelvalve all, et jälgida nii naha seisundit kui ka seedetrakti tervist.
Pöörduge dermatoloogi poole järgmistel juhtudel:
- Kui teil tekib kestev ja väga tugev sügelus koos löövetega iseloomulikes kehapiirkondades (küünarnukid, põlved, istmik).
- Kui ise ravitud kreemid või antihistamiinikumid ei leevenda sügelust märgatavalt.
- Kui lööbed on valulikud, suurenevad või tekib märk infektsioonist (nt suur punetus, soojus, roie, mädanik).
- Kui teil on ka seedehäired (alatoitumus, pidev kõhulahtisus, valu), mis võivad osutada kaasnevale kõhrehädale.
- Kui teil on perekonnas diagnoositud kõhrehaigus või dermatitis herpetiformis ja teil tekivad kahtlased sümptomid.
Kiire arstiabi on vajalik, kui ravim dapsooni kasutamisel tekivad tõsised kõrvaltoimed nagu väga kahvatanud või sinakas nahavärvus, äge väsimus, hingamisraskused või kõrge palavik.