Cystolithiasis (Kusitilli kivitõbi)
Kirjeldus
Cystolithiasis ehk kusitilli kivitõbi on seisund, kus kusitiis kujunevad tahked, kristallilised moodustised – kivid. Need võivad põhjustada olulist valu ja segada normaalsele kuseeritusele, mõjutades oluliselt patsiendi igapäevaelu ja heaolu. Ýigeaegne diagnoosimine ja ravi on võtmetähtsusega tüsistuste ennetamisel.
Cystolithiasis on kusitilli (kuse põie) kivitõbi, mille korral kuse soolade kontsentratsiooni tõttu kusitiis moodustuvad kivid. Need kivid võivad olla erineva suurusega – tillukesed liivaterad kuni mitu sentimeetri suurused kivid. Nad võivad asuda kusitillis, kuid võivad sinna sattuda ka neerukannustest mööda kusejuhiseid. Kivid võivad blokeerida kusevoolu, põhjustada põletikku ja kahjustada kusiti seinu. Protsess on sageli seotud kuse koostise muutustega, näiteks kaltsiumi, okalaatide või uriinhappe liigse sisaldusega kuses, mis soodustab kristallide teket ja kasvu.
- Valu alakohtas või vaagna piirkonnas, mis võib olla terav või tugev ning kiirata suguelunditesse.
- Valu kuseeritusel (düsüüria), eriti just kivi liigutamisel.
- Sagedam kuseajamistung (pollaaküüria), sealhulgas öösiti.
- Kuse verega värvumine (hematuuuria) – kus võib olla roosa, punane või pruunikas.
- Kuse voolu katkemine või nõrgenemine, kusetung peale kuseeritust.
- Kõhu allapoole ebamugavustunne või survetunne.
- Pahaloomuline hais või udusus kusel, mis võib viidata kaasnevale infektsioonile.
- Lihaste krambid kõhu piirkonnas.
- Kui kaasneb infektsioon (tsüstiit), võib tekkida palavik, külmavärinad ja üldine nõrkus.
- Ülitäieliku kusevoolu takistuse korral võib tekkida äge urineerimisvõimetus (retentsioon), mis nõuab kiiret arstiabist.
Kusitilli kiviteke peamiseks põhjuseks on kuse mineraalide tasakaalu häire, mis viib kristallide sadenumisele ja kasvule. Riskitegurid hõlmavad:
- Vedelikupuudus: Ebapiisav vedeliku tarbimine kontsentreerib kust ja soodustab kiviteket.
- Toitumisharjumused: Kõrge valgu, soola (naatrium), okalaatide (spinati, pähklid) või tsüstiini sisaldus toidus.
- Meditsiinilised seisundid: Kuse infektsioonid, neerukivid, ainevahetushaigused (nt primaarne hüperparatüreoidism, gout), seedehäired, mis mõjutavad mineraalide imendumist.
- Kusevoolu takistused: Kasvaja, eakuse tõttu suurenemine eesnääre või struktuuride anomaaliad, mis põhjustavad kuse stagnatsiooni kusitillis.
- Pikaajaline liikumispuue: Vedeliku liikumine kehas on vähenenud.
- Mõned ravimid: Näiteks diureetikud või antatsiidid, mis sisaldavad kaltsiumi.
- Pärilikud tegurid: Isiklik või perekonnalugu kivitõvest.
Kivitõve kahtlus tekib sümptomite ja anamneesi põhjal. Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid uuringuid:
1. Kuseanalüüs: Kuse pH, vere, valgu, leukotsüütide ja kristallide olemasolu kontrollimine.
2. Veranalüüs: Põletikumärkide, neerufunktsiooni (kreatiniin) ja mineraalide (kaltsium, fosfor, uriinhape) hindamine.
3. Pildiuuringud:
- Ultraheli (ultraheluuuring): Esmane, kiire ja ohutu meetod kivide, nende suuruse ja asukoha leidmiseks, samuti kusevoolu takistuste tuvastamiseks.
- Arvutitomograafia (CT): Kuldne standard. See on väga täpne, näitab kõiki kive, isegi väikseid, ja hindab ümbritsevaid kudesid.
- Tavaline röntgen (Kõhuõõne röntgen): Näitab kaltsiumirikkaid kive, kuid mitte kõiki tüüpe.
4. Tsüstoskoopia: Õhukese, paindva toru (tsüstoskoobi) sisestamine urethra kaudu otse kusitilli. See võimaldab vahetult kive näha ja mõnel juhul kohe eemaldada.
Ravi strateegia sõltub kivi suurusest, koostisest, sümptomitest ja patsiendi üldtervisest. Valikud jagunevad konservatiivseks ja invasiivseks raviks.
Konservatiivne (mittesurgeryiline) ravi:
- Vedelikurežiimi suurendamine: Suur kogus vett (2,5–3 liitrit päevas) kuse lahjendamiseks ja väikeste kivide loomulikuks väljutamiseks.
- Valulеevendajad: Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID) või opiooidid ägeda valu leevendamiseks.
- Ravimid kivide lahustamiseks või väljutamise soodustamiseks: Mõne tüübi kivide (nt uriinhappekivid) puhul võib arst määrata ravimeid kuse pH reguleerimiseks. Alfa-blokaatorid võivad lõdvestada kusejuhiseid ja soodustada väikeste kivide väljumist.
- Toitumissoovitused: Individuaalne dieet, mis sõltub kivi tüübist (nt okalaatide, soola või loomsete valkude piiramine).
Invasive (surgeryiline) ravi:
- Välissest lainekildravi (ESWL): Helilainete abil suuremate kivide purustamine kusiti sisse, et killud saaksid kuse kaudu väljuda.
- Tsüstolitolaapsia: Kivi purustamine tsüstoskoobi abil kusitilli sisestatava spetsiaalse seadme (nt laseri, ultraheli või mehaanilise seadmega) abil.
- Avatud surgery (tsüstolitotoomia): Harvem kasutatav meetod väga suurte või keerukate kivide eemaldamiseks läbi kõhu seina tehtava lõike.
On oluline mitte ignoreerida alljärgnevaid hoiatussignaale. Pöörduge arsti poole koheselt, kui kogete:
- Ägedat, talumatut valu alakohtas või küljel, mis ei leevene tavapäraste valuvaigistitega.
- Kuse verega värvumist, eriti kui see kaasneb valuga.
- Kuseerituse võimatus (tugev tung, kuid kust ei tule) – see on ägeda urineerimisvõimetuse märk ja vajab kiiret sekkumist.
- Palavikku, külmavärinaid, iiveldust või oksendamist koos kuseteede sümptomitega – see võib viidata eluohtlikule neeru või kuse infektsioonile (püürenefriid).
- Sagedast ja valulikku kuseajamistungi, mis segab päevast tegevust või une kvaliteeti.
Isegi kui sümptomid on kerged, kuid korduvad, on soovitatav konsulteerida perearstiga või uroloogiga, et teha vajalikud uuringud ja alustada õigeaegset ravi.