Kaltsium uriinis

Kvantitatiivne · mmol/24h

Normaalsed väärtused

Kaltsium uriiniseerumi normid
Üldine
Tavapärased väärtused võivad erineda sõltuvalt laborist, vanusest ja toitumisharjumustest. Üldiselt peetakse normaalseks:
Mehed
2,5–7,5 mmol ööpäevas (100–300 mg ööpäevas)
Naised
2,5–7,5 mmol ööpäevas (100–300 mg ööpäevas)

Näitaja kohta

Kaltsium uriinis on laboratoortest, mis mõõdab uriinis eritatud kaltsiumi hulka. See aitab hinnata keha kaltsiumi ainevahetust ja võib viidata erinevatele neerude, luude või kilpnäärme funktsiooniga seotud haigustele.

Funktsioon
  • Kaltsium on oluline mineraal luude tugevuse, lihaste kokkutõmbe, närvisüsteemi ja vere hüübimise jaoks.
  • Enamik kaltsiumist on kehas luudes ja hammastes, vaid väike osa ringleb veres ja eraldub uriiniga.
  • Uriinis kaltsiumi tase peegeldab selle imendumist soolestikust, eritumist neerudest ja vabanemist luudest.
Testi olemus
  • Testi jaoks kogutakse tavaliselt 24-tunnine uriiniproov, et saada täpne ülevaade päevasest kaltsiumi eritumisest.
  • Mõnikord võib kasutada ka juhuslikku uriiniproovi, kus tulemust korrigeeritakse kreatiniini kontsentratsiooniga.
Ettevalmistus
  • Enne 24-tunnise uriini kogumist tuleb vältida suure kaltsiumisisaldusega toite (nt piimatooted, taimed) ja teatud ravimeid (nt diureetikumid, antatsiidid), kui arst ei soovita teisiti.
  • Oluline on koguda kogu ööpäeva jooksul eraldatud uriin spetsiaalsesse anumasse, hoides seda jahedas.
  • Testi ajal tuleb jätkata tavalist joogirežiimi, et vältida vedelikupuudust või liigset joomist.
Protseduur
  • 24-tunnise kogumise alguses (nt hommikul kell 7) tühjendab patsent kusipõie, seda uriini ei koguta.
  • Edasi kogutakse kõik järgnevad uriinid kuni järgmise päeva samale ajale (sh hommikune esimene uriin).
  • Kogutud uriini maht ja koguaeg registreeritakse, seejärel segatakse proov ja võetakse väike osa analüüsiks laborisse.
  • Laboris määratakse uriinis kaltsiumi kontsentratsioon, mis korrutatakse kogu uriini mahuga, et arvutada ööpäevane kaltsiumi eritumine.
Levinud põhjused
  • Hüperparatüreoidism (liigne paratüreoidhormoon tõstab veres ja uriinis kaltsiumi taset).
  • Vitamiin D liigseeritus, mis suurendab kaltsiumi imendumist soolestikust.
  • Mõned vähivormid, mis võivad toota aineid, mis lagundavad luid.
  • Pikaajaline kortikosteroidide kasutamine.
  • Idiopaatiline hüperkaltsiuuria (põhjust teadmata), mis on levinud põhjus neerukivide tekkel.
Muud tegurid
  • Liigne kaltsiumi sissevõtt toidu või toidulisandite kaudu.
  • Pikatoimelise liikumisetus (luude demineralisatsioon).
  • Paget'i tõbi (luumetabolismi häire).
  • Mõned neeruhaigused, mis kahjustavad kaltsiumi ümberimendumist.
Levinud põhjused
  • Hüpoparatüreoidism (puudulik paratüreoidhormoon tootmine), mis vähendab veres ja uriinis kaltsiumi taset.
  • Vitamiin D puudus või rikked selle metabolismis, mis pärsib kaltsiumi imendumist.
  • Rasked neeruhaigused (nt neerupuudulikkus), mis võivad põhjustada kaltsiumi kadu neerust.
  • Alustatud kopsu- või maoäärse soolestiku haigused, mis häirivad kaltsiumi imendumist.
  • Magneesiumi puudus, mis võib segada paratüreoidhormooni toimet.
Muud tegurid
  • Ebatõhus toitumine kaltsiumi ja/või vitamiin D poolest.
  • Rasedus või imetamine, kus kaltsiumi vajadus on suurenenud.
  • Mõned ravimid, nt diureetikumid tüübiga tiasidiidid.
  • Krooniline alkoholism võib põhjustada toitumis- ja imendumishäireid.
Peamised näidustused
  • Kahtlus neerukivide tekkel või korduvate neerukivide korral.
  • Hinnates kaltsiumi ainevahetuse häireid, nagu hüper- või hüpokaltsieemia (kõrge/madal veres kaltsium).
  • Diagnoosi ja jälgimise ajal luuhäirete (nt osteoporoos, Paget'i tõbi) puhul.
  • Kahtlus paratüreoidnäärme häirete (nt hüperparatüreoidism) või vitamiin D tasakaalu häirete korral.
  • Krooniliste neeruhaiguste või neerupuudulikkuse seires.
Spetsialistid
  • Selle uuringu võib tellida või tõlgendada **nefroloog** (neerude spetsialist), **endokrinoloog** (siseerituse spetsialist) või **perearst**.
  • Ka **uroloog** võib seda kasutada neerukivide hindamisel.