Amblüoopia

Amblüoopia on nägemiskese ajus toimuva arenguhäire tulemus. Kuigi silm ise võib olla anatoomiliselt terve, ei õpi aju seda korralikult kasutama. See juhtub tavaliselt lapsepõlves, kui nägemisteed ajus ei arene normaalselt ühe silma halvema nägemise tõttu. Aju supresseerib (surub alla) selle silma poolt saadava häguse või ebatäpse pildi, et vältida topeltnägemist. Kui seda seisundit aega viidates ei ravita, võib 'laisk' silm jäädavalt kaotada võime näha teravalt. Amblüoopia võib mõjutada ainult ühte silma, harvem mõlemat.

Amblüoopia ei ole silma enda vigastus, vaid ajus toimuva töötlusprobleemi tagajärg. Peamised põhjused on:

• Strabismus: See on kõige sagedasem põhjus. Kui silmad ei suuda joonduda (näiteks üks silm on sissepoole või väljapoole pööratud), saadab aju kaks erinevat pilti, mis põhjustab topeltnägemist. Aju lülitab nõrgema silma pildi välja, et topeltnägemist vältida, mis põhjustab amblüoopiat.
• Refraktsiooniviga: Oluline nägemiserinevus kahe silma vahel, näiteks üks silm on tugevalt lühinäge (müoopia), kaugnäge (hüpermeetropia) või tal on suur silinderviga (astigmatism). Aju eelistab selgema pildiga silma, ignoreerides hägusema pildiga silma.
• Katarakt või teised takistused: Kaasasündinud katarakt, ptöos (ületise laug langevus) või muu füüsiline takistus silma ees võib takistada selge pildi teket võrkkestale.

Riski suurendavad tegurid: enneaegne sünd, madal sünnikaal, perekonnaline soodumus silmapööratusse või refraktsioonivigadele, ja arenguhäired.

Amblüoopia diagnoosib tavaliselt silmaarst (oftalmoloog) või optometrist läbi põhjaliku nägemisuuuringu. Oluline on alustada varajast kontrolli, soovitatavalt enne 3-4. eluaastat. Diagnostika hõlmab:

• Nägemisteravuse testimist: Erinevate vanusegruppide lastele sobivate testidega (nt pilditabel, Snelleni tähetabel).
• Silma joonduse hindamist: Arst jälgib, kuidas silmad liiguvad ja töötavad koos.
• Refraktsioonikatset: Et määrata kindlaks lühinägevus, kaugnägevus või astigmatism. Laste puhul kasutatakse sageli tsüklopleegilisi silmatilpu, et ajutiselt lõdvestada kohanduslihased ja saada täpne mõõtmistulemus.
• Silmapõhja uuringut: Et välistada teisi silmahaigusi (nt katarakt, võrkkesta haigused).
• Erimateste: Nagu kattetest, mis hindab iga silma individuaalset panust nägemisse ja avastab varjatud silmapööratusi.

Amblüoopia ravi põhineb nõrgema silma aktiveerimisel ja aju õpetamisel seda kasutama. Mida varem ravi alustada, seda parem on tulemus (optimaalne on enne 7.-8. eluaastat). Ravimeetodid:

• Prillide kandmine: Kui amblüoopia põhjustab refraktsiooniviga, võivad korrigeerivad prillid või kontaktläätsed olla esimene ja piisav samm.
• Okklusioonravi (patšiga katmine): Dominantse (tugevama) silma katmine läbipaistva patšiga, mis sundib nõrgemat silma tööle. See on kuldnurgakivi ravis. Kestus ja aegpikkus sõltuvad raskusastmest.
• Atropiini tilgad: Dominantsesse silma tilgutatakse atropiini, mis ajutiselt muudab selle nägemise hägusemaks, sundides nõrgemat silma aktiveeruma. Alternatiiv patšile.
• Nägemisteraapia (ortoptika): Spetsiaalsed harjutused, mis parandavad silmade koostööd, fokuseerimist ja sügavusnägemist.
• Põhjushaiguse ravi: Vajadusel eemaldatakse kaasasündinud katarakt või korrigeeritakse ptöos operatiivselt.

Ravi edukus sõltub lapse vanusest, haiguse raskusastmest ja lapse ning vanemate distsipliinist raviprotokolli järgimisel.

Lapsel on vaja silmaarsti konsultatsiooni JUHUL, KUI:

• Märkate, et üks silm pöördub sisse, välja, üles või alla (eriti väsimuse või haiguse korral).
• Laps kaldub pead või sulgeb ühe silma pidevalt.
• Lapsel on silmnägemisega seotud peavalud või ta hõõrib silmi pidevalt.
• Lapsel on raskusi näha kaugel või lähedal asuvaid esemeid.
• Pildil on lapse silmad erinevalt peegelduses (nt ühel silmal on punane refleks, teisel valge või see puudub).

Üldine soovitus: Kõik lapsed peaksid läbima nägemise kontrolli enne kooliikka jõudmist – soovitatavalt 6-kuuselt, 3-aastaselt ja siis enne kooli algust, isegi kui puuduvad ilmsed sümptomid. Varajane avastamine on amblüoopia edukaks ravimise võti.