Retinoskoopia

Retinoskoopia ehk silmapõhja vaatlus on kiire ja valuetu silma tagumise osa (võrkkesta, nägemisnärvi ja veresoonte) visuaalne hindamise meetod. Seda teostab oftalmoloog või optometrist spetsiaalse instrumenti – oftalmoskoobi – abil, et tuvastada silmahaigusi ja üldisi terviseprobleeme.

Funktsioon
  • Võimaldab vahetult vaadelda võrkkesta (retina), nägemisnärvi ja veresooni.
  • Oluline meetod silmahaiguste (näiteks glaukoom, makuladegeneratsioon, diabetiline retinopaatia) varaseks tuvastamiseks.
  • Võib anda vihjeid ka üldtervise kohta (näiteks kõrge vererõhk, diabeet).
Meetod
  • Tehakse tavaliselt otse oftalmoskoobi ehk silmapõhjapeegliga.
  • Patsient istub ja vaatleb kaugusse, samal ajal kui arst valgustab ja uurib silma.
  • Enne protseduuri võidakse tilgutada silmi laienevate tilgutega (tsüklopleegikud), et paremini silmapõhja näha.
Protseduur
  • Arst palub patsiendil istuda ja vaadata kindlasse punkti kauguses.
  • Tumedas ruumis suunab arst oftalmoskoobi valguse patsiendi silma. Seade võimaldab läbi patsiendi pupilli vaadelda võrkkesta.
  • Arst vaatleb võrkkesta struktuure, värvust, veresooni ja nägemisnärvi.
  • Uuring kestab mõne minuti ühe silma kohta.
Ettevalmistus
  • Spetsiifiline ettevalmistus tavaliselt pole vajalik.
  • Kui kasutatakse laiendavaid tilguseid, võib nägemis hägustuda ja valgustundlikkus suureneda mõneks tunniks. Sel ajal ei soovitata autoga sõita.
  • Tilkude mõju tõttu võib olla raske lühimaalähedust (näiteks lugemist) fokuseerida.
Võrkkesta (retina) muutused
  • Diabeetiline retinopaatia: verevalumid, eksudaadid, uued veresooned.
  • Võrkkesta degeneratsioon (näiteks vananeva makuladegeneratsiooni kuiv või märg vorm).
  • Võrkkesta rebend või auk.
  • Võrkkesta pigmentepiteeli muutused.
Nägemisnärvi muutused
  • Glaukoom (rohelise käsna) kahjustused – nägemisnärvi lohk (ekskavaatio) suurenemine.
  • Nägemisnärvi põletik (neuriit).
  • Nägemisnärvi tupe paisumus, mis võib viidata kõrgendatud intrakraniaalsele rõhule.
Veresoonte muutused
  • Hüpertoonse retsinopaadia tunnused: arterioolide ahenemine, arterioolide-veenide ristumiskohtade muutused, verevalumid.
  • Veeni tromboos (näiteks võrkkesta kesktromboos).
  • Ateroskleroosi märgid (arterioolide valgustriipelisus).
Muud leidmised
  • Võrkkesta eraldumine (ablatio retinae).
  • Silma põhja kasvaja.
  • Süstemaatiliste haiguste (näiteks AIDS, süstemnäärmehaigused) silmamanifestatsioonid.
Silmasümptomid
  • Äkiline nägemise halvenemine.
  • Lennukid, helkurid või varjud väljaväljas.
  • Kesknägemise moonutus (näiteks sirged jooned näivad kõverad).
Seotud haigused
  • Diabeet (1. ja 2. tüüp) – regulaarne kontroll on kohustuslik.
  • Kõrge vererõhk (hüpertensioon).
  • Glaukoomi kahtlus või perekonnalugu.
Rutiinkontroll
  • Regulaarne silmakontroll eriti üle 40-aastastel.
  • Pärast silmatraumat.
  • Enne katarakti või teiste silmaoperatsioonide operatsiooni.
Kes saab uuringut teha?
  • **Oftalmoloog** (silmaarst) – peamine spetsialist retinoskoopia läbiviimiseks ja tulemuste hindamiseks.
  • **Optometrist** – teostab sageli esmast silmapõhja vaatlust, et tuvastada vajadust oftalmoloogi juurde suunamiseks.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!