Aktiivne keratoos
Kirjeldus
Aktiivne keratoos on päikesekiirgusest põhjustatud eelkahjustus nahal, mis võib areneda kerge kartsinoomiks. See on üks levinumaid päikesekaitseta nahakahjustusi, mis iseloomustab kroonilist päikesekiirguse toimet. Oluline on seda ära tunda ja õigeaegselt ravida, et vältida võimalikku vähkkasvaja arengut.
Aktiivne keratoos (ka solaarne keratoos) on kerge eelkähvuline nahakahjustus, mis tekib pikemaajalisel päikese kiirguse mõjul. Päikesekiirgus (eriti UV-B kiirgus) kahjustab nahapinna keratiinotsüütide DNA-d, põhjustades nende ebanormaalset kasvu ja diferentseerumist. See avaldub karedate, kooruvate laikudena enamasti päikesele avatud kehapiirkondadel nagu nägu, kõrvad, kael, rinna ülaosa ja käe seljad. Kahjustus on lokaliseerunud epidermise ülemistesse kihtidesse ja ei ole alguses invasiivne. Kuid ligikaudu 5–10% juhtudest võib see aja jooksul progressida kergeks kartsinoomiks (spinotsellulaarseks kartsinoomiks), mistõttu seda peetakse eelkähvuliseks seisundiks. See on seotud kroonilise fotokahjustusega ja esineb sagedamini kahvematel nahatüüpidel ning vanematel inimestel.
- Karedad, kooruvad laigud või plaadid nahal, mis on puudutamisel liivapaberja tekstuuriga.
- Laigud võivad olla punakad, roosad, pruunid või nahavärvilised.
- Suurus vahemikus mõne millimeetri kuni mõne sentimeetri laiused.
- Asukoht peamiselt päikesele avatud piirkondades: nägu (eriti otsmik, nina, põskedel), kõrvad, kael, rinna ülaosa, käte seljad ja sääred (kui need on tihti päikese käes).
- Tunnetus võib olla erinev – mõned kahjustused võivad sügelda, põletada või olla valusad, teised aga ei põhjusta mingit ebamugavust.
- Laigud ei taane iseenesest ja jäävad püsima aastaid, kui neid ei ravita.
- Kiire kasv või paksenemine.
- Intensiivne punetus, verejooks või haavumine.
- Valulikkuse või tundlikkuse suurenemine.
- Kõvemine või sõlmelise struktuuri teke.
Aktiivse keratoosi peamiseks põhjuseks on nahakahjustav ultraviolettkiirgus (UV), eriti UV-B kiired. See on kumulatiivne kahjustus, mis koguneb elu jooksul. Olulised riskitegurid on: pikaajaline või intensiivne päikese käes viibimine ilma kaitseta; kunstlikult päevitamine (solarium); hele nahatüüp (Fototüüp I-II), mis põletub kergesti ja päevitub vähe; eakas vanus (enamik juhtumitest esineb üle 50-aastastel); immuunsüsteemi nõrgenemine (näiteks pärast organisiirdamist või kemoteraapiat); geneetiline eelsoodumus nahavähkidele; ja töö või eluviis, mis hõlmab pikka aega päikese käes viibimist (nt põllumehed, meremehed, ehitus töölised).
Aktiivse keratoosi diagnoos põhineb peamiselt visuaalsel nahakontrollil. Dermatoloog hindab kahjustuste välimust, suurust, värvi ja jaotust. Tihti kasutatakse dermatoskoopiat – spetsiaalset suurendusklaasi, mis võimaldab näha naha struktuuri detailsemalt ja eristada keratoosi teistest nahamuredest (nagu seboreiline keratoos või kerge kartsinoom). Kui on kahtlus vähkkasvaja arengus või kui laigud ei reageeri tavapärasele ravile, võetakse biopsia – väike nahatükk eemaldatakse ja saadetakse histopatoloogilisele uurimisele, et kinnitada diagnoos ja välistada invasiivne vähk. Rutiinsed veretestid aktiivse keratoosi diagnoosimiseks ei ole vajalikud.
Aktiivse keratoosi ravi eesmärk on eemaldada eelkähvulised rakud ja vähendada vähkkasvaja arengu riski. Valik sõltub kahjustuste arvust, suurusest, asukohast ja patsiendi üldisest tervisest. Meetodid jagunevad kirurgilisteks ja mittetingimustelisteks. Mittetingimustelised meetodid hõlmavad kohalikke kreeme ja geeli: düklofenak-geel, 5-fluoruratsiil kreem, imikvimood (Aldara) või ingenool mebutaat. Need rakendatakse mitu nädalat ja põhjustavad nahapõletikulist reaktsiooni, mis hävitab ebanormaalsed rakud. Kirurgilised ja füüsikalised meetodid on: krüoterapia (vedel lämmastikuga külmutamine), mis on kiire ja tõhus meetod üksikute kahjustuste puhul; kürettaaž (kaablimine) koos elektrokauterisatsiooniga; lasersaign (erit. fraktsioneeritud laser); ja fotodünaamiline teraapia (PDT), kus kasutatakse valgustundlikku ainest ja valgust. Oluline on ka päikese ennetus: regulaarne kasutamine kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi (SPF 30+), katvate riiete kandmine ja päikese käes viibimise vältimine tipptundidel.
Pöörduge dermatoloogi poole, kui märkate nahal püsivaid, karedaid või kooruvaid laike, eriti kui need asuvad päikesele avatud piirkondadel. Eriti oluline on kiire konsultatsioon, kui laig muutub kiiresti – kasvab, pakseneb, hakkab veritsema, haavub, muutub valulikuks või sõlmeliseks. Kui teil on tugev päikese käes põletamise ajalugu, hele nahk või immuunsüsteemi nõrkus, on soovitatav regulaarne nahakontroll. Ärge oodake, kuna varajane sekkumine võib takistada tõsisemate terviseprobleemide teket. Kui teil on juba diagnoositud aktiivne keratoos ja märkate olemasolevate laikude muutusi või uute teket, teatage sellest oma arstile.