Vedeliku tsütoloogia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Vedeliku tsütoloogia on oluline diagnostiline meetod, mille käigus analüüsitakse vedelikest (nt kõhuõõne vedelik, lümf) võetud rakkude struktuuri ja funktsiooni. See aitab tuvastada pahaloomulisi kasvajaid, põletikulisi protsesse või nakkusi. Tsütoloogiline uuring pakub kiiret ja suhteliselt vähetraumatilist võimalust saada olulist informatsiooni haiguste diagnoosimiseks ja raviplaani koostamiseks.

Funktsioon
  • Pahaloomuliste (vähi)rakkude tuvastamine vedelikproovides.
  • Healoomuliste muutuste, põletiku või infektsiooni diagnostika.
  • Rakumuutuste hindamine, mis võivad viidata erinevatele haigustele.
Kuidas proov saadakse?
  • Proov võetakse tavaliselt nõela abil vedelikust, mis koguneb kehaõõntesse või koeümbrusesse (nt kõhuõõs, lümfisõlmed, rinna vedelik).
  • Meetodit nimetatakse punktsiooniks või aspiraatsiooniks.
  • See on väheinvasiivne protseduur, mis viiakse tavaliselt läbi kohaliku tuimestusega.
Protseduur
  • Arst määrab täpse punktsioonikoha, sageli juhendamiseks kasutatakse ultraheli.
  • Pärast nahapinnast desinfitseerimist ja kohalikku tuimestust sisestatakse õhuke nõel sobivasse kohta.
  • Vajalik kogus vedelikku tõmmatakse süstlasse.
  • Proov saadetakse tsütoloogiale analüüsiks, kus see pannakse mikroskoobjakule, värvitakse ja hoolikalt vaadeldakse patoloogi poolt.
Positiivne (abnormaalne) tulemus
  • Pahaloomulised rakud (metastaasid või primaartuumor) vedelikus.
  • Märkimisväärne põletikuline reaktsioon.
  • Nakkused (nt bakteriaalsed, viirused, seened).
  • Reaktiivsed rakkude muutused, mis ei ole vähkkasvajaga seotud (nt krooniline põletik).
Peamised põhjused uuringuks
  • Põhjuse teadmata vedeliku kogunemine kõhuõõnde, rindkerre või muudesse kehaõõntesse.
  • Kahtlus metastaasidesse või uute kasvajate tekkele.
  • Põletiku või infektsiooni hindamine vedelikus.
  • Vähidiagnoosi kinnitamine või välistamine.
  • Ravi tõhususe jälgimine (nt pärast kemoteraapiat).
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Onkoloog (vähispetsialist)
  • Pulmonoloog (kopsu- ja hingamisteede arst)
  • Gastroenteroloog (seedetrakti arst) või üldkirurg.
  • Patoloog (kes tegelikult analüüsib proovi)