Tsütoloogiline uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Tsütoloogiline uuring on mikroskoopiline meetod keha erinevatest piirkondadest (nt emakakael, rinnanääre, kopsud) võetud rakkude proovide analüüsimiseks. Selle eesmärk on tuvastada ebanormaalsed rakud, sealhulgas eelkahjustused ja vähirakud. Meetod on kiire, minimaalselt invasiivne ja on oluline varajase haiguste, eriti vähkide, tuvastamisel.

Mis on tsütoloogiline uuring?

Funktsioon

Rakukoe epiteelirakkude kvalitatiivne hindamine
Eelkahjustuste (düsplaasia) ja vähirakkude avastamine
Põletikuliste, infektsiooniliste või metaplastiliste muutuste tuvastamine

Päritolu/Meetod

Põhineb Papanicolaou (Pap-smear) või vedelikktsütoloogia meetoditel
Proovi võetakse karedalt harjaga või spetsiaalse špritsiga
Rakud värvitakse ja analüüsitakse patoloogi või tsütoloogi poolt mikroskoobi all

Uuringu ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Naistel soovitatav mitte teha uuringut menstruatsiooni ajal
48 tundi enne uuringut tuleks vältida suguühet, tampoonide kasutamist ja tupepesu
Rääkige arstile kõikidest võetavatest ravimitest ja raseduse võimalusest

Protseduur

Proovi võtmine toimub kiirelt, tavaliselt paar minutit
Günekoloogiline tsütoloogia: rakud kogutakse emakakaelalt spetsiaalse harjaga
Proov asetatakse mikroskoopiaklaasile või vedelikkeskkonda
Proovi analüüs laboris võtab aega mõnest päevast kuni nädalani

Positiivse tsütoloogilise uuringu tulemus (muutused leitud)

Mittevähilised muutused

HPV (inimese papilloomiviiruse) või muude infektsioonide põhjustatud põletik
Atüüpilised rakud ebaselge tähendusega (ASC-US)
Madala või kõrge astme eelkahjustus (düsplaasia)
Metaplaasia või hüperplaasia

Vähiga seotud muutused

Kõrge astme eelkahjustus (CIN II, CIN III)
Silmamunavähirakude tuvastamine
Invasiivse vähkide (nt emakakaela-, kopsu-) kahtlus
Täpsemate uuringute (nt biopsia, kolposkoopia) vajadus

Indikatsioonid: millal tehakse tsütoloogiline uuring?

Rutiinuuringud

Emakakaelavähki varajase avastamise skriining naistel (nt iga 3-5 aasta tagant)
Riskirühmas (HPV infektsioon, suitsetamine, nõrgenenud immuunsüsteem) sagedasem kontroll

Sümptomid või kahtlus

Ebanormaalsed veritsused või väljaded
Vaagnavalu või suguühtevalul
Kahtlus vähirakkude olemasolu teistest kudedest (nt rinnanääre, kopsud, kilpnääre)
Olemasoleva eelkahjustuse või vähkide järelkontroll

Soovitavad spetsialistid