Seerumi proteiinide elektroforees
Kirjeldav
Normaalsed väärtused
Seerumi proteiinide elektroforeesi normid
Üldine
Koguvalk: 64-83 g/L. Fraktsioonid (protsentuaalselt koguvalkudest): Albumiin 55-65%, Alfa-1-globuliinid 2-4%, Alfa-2-globuliinid 6-10%, Beeta-globuliinid 8-12%, Gamma-globuliinid 12-20%. Normivahemikud võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist.
Mehed
Meeste puhul võivad gamma-globuliinide väärtused olla veidi kõrgemad kui naistel.
Naised
Naistel võib raseduse ajal albumiini tase olla füsioloogiliselt alanenud.
Näitaja kohta
Seerumi proteiinide elektroforees on laboratoorsetest meetoditest üks levinumaid, mille käigus eraldatakse ja mõõdetakse vereseerumi erinevaid valgufraktsioone. See analüüs annab arstile väärtuslikku teavet organismi üldise seisundi, põletikuliste protsesside, maksa- ja neerufunktsiooni kohta ning aitab diagnoosida teatud haigusi, näiteks multipleelset müeloomi.
Funktsioon
- Eristab ja kvantifitseerib seerumi peamisi valgufraktsioone: albumiini, alfa-1-, alfa-2-, beeta- ja gamma-globuliine.
- Võimaldab hinnata organismi valguainevahetust, avastada monoklonaalset gammapaatiat (nt müeloomi) ning anda teavet krooniliste põletikuliste, maksa- või neeruhaiguste kohta.
- Kasutatakse sageli ka teiste testide, näiteks koguvalku või immunoglobuliinide tasemete muutuste selgitamiseks.
Meetodi põhimõte
- Elektroforees põhineb erinevate valkude erineval liikumiskiirusel elektriväljas, kasutades spetsiaalset geeli või kapillaari.
- Valgusid värvitakse ja tulemuste põhjal saadakse karakteristlik elektroforeegigramm, mis kuvab iga fraktsiooni protsentuaalse jaotuse.
Protseduur
- Analüüsiks võetakse patsiendilt veriproov tavaliselt küünarsoonist.
- Veri kogutakse tavaliselt torukuberdisse, mis võib sisaldada koaguleerumist takistavaid aineid.
- Pärast kogumist saadetakse proov laborisse, kus seerum eraldatakse ja tehakse elektroforees, kasutades tavaliselt kapillaarselektroforeesi või geelmeetodit.
- Tulemused on tavaliselt saadaval mõne päeva jooksul.
Ettevalmistus
- Erilist ettevalmistust pole tavaliselt vaja. Patiente soovitatakse siiski teavitada, kas analüüs tehakse koos teiste uuringutega, mis võivad nõuda näiteks paastumist.
- Oluline on teavitada arsti võetavatest ravimitest, sest mõned neist (nt kortikosteroidid) võivad mõjutada tulemusi.
Albumiin
- Dehüdratsioon (vedelikupuudus)
- Raske kõhulahtisus või oksendamine
Gamma-globuliinid
- Krooniline põletik (nt revmatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus)
- Krooniline maksahaigus (nt tsirroos, hepatiit)
- Monoklonaalne gammapaatia (nt multipleelne müeloom, Waldenströmi makroglobulinemia)
- Infektsioonid (nt krooniline osteomüeliit, tuberkuloos)
Alfa-1- ja alfa-2-globuliinid
- Äge põletik või infektsioon (nt pneemonia)
- Nefroottiline sündroom (alfa-2-globuliinide tõus)
- Rasedus (füsioloogiline tõus)
Beeta-globuliinid
- Primaarne biliäärne tsirroos
- Hüperlipoproteinneemia (nt tüüp II)
- Rauda ülekoormus (hemokromatoos)
Albumiin
- Krooniline maksahaigus (nt tsirroos, hepatiit)
- Nefroottiline sündroom (valkude kaotus uriiniga)
- Alatoitumine, malabsorptsioon (nt keliakia, Crohn'i tõbi)
- Krooniline põletikuline haigus
- Põletikulised soolehaigused
Gamma-globuliinid
- Kaasasündinud või omandatud immuunpuudulikkus (nt Brutoni agammaglobulinemia, AIDS)
- Leukeemia või lümfoom (mõnel juhul)
- Nefroottiline sündroom
Üldine valgupuudus
- Raske alatoitumus
- Krooniline neerupuudulikkus
- Põletikulised haigused koos valgukaduaga
Kliinilised sümptomid
- Tundmatu päritoluga nõrkus, väsimus, kaalulangus.
- Turse (ödeem), eriti jalgade või kõhuümbruses.
- Korduvad infektsioonid, mis viitavad võimalikule immuunpuudulikkusele.
- Luuvälised, tekitavad luukvalud või patoloogilised luumurdud.
- Pikaajaline kõhulahtisus või seedehäired.
Eelnevad laboritulemused
- Kõrge või madal koguvalk vereanalüüsis.
- Kõrge erütrotsüütide sedimentatsioonikiirus (ESR) või C-reaktiivne valk (CRP).
- Uriinianalüüsis leitud valk (proteinuuria).
- Ebatavalised leued luuüdi või luukoe biopsia tulemustes.
Spetsialistid
- Sisemeditsiini või perearst (üldise uuringu osana)
- Hematoloog (kahtlus verevähkide, nagu müeloom, osas)
- Reumatoloog (põletikuliste reumatiliste haiguste hindamiseks)
- Nefroloog (neeruhaiguste, näiteks nefrootilise sündroomi diagnostika jaoks)
- Gastroenteroloog (maksa- või soolehaiguste hindamiseks)
Seotud uuringud
Seotud haigused
Müeloom
95%
Plasmatsütoom
90%
Waldenstromi makroglobulinemia
85%
Reumatoidartriit
80%
Süsteemne erütematoosne luupus (SEL)
75%
Sjögreni sündroom
70%
Tuberkuloos
65%
non-Hodgkini lümfoom
60%
Hodgkini lümfoom
55%
Akutne lümfoblastne leukeemia (ALL)
50%
Äge müeloidne leukeemia (AML)
45%
Leukopeeania
40%
Otsi näitajat
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine
24-tunnine pH-meetria
24-tunnine uriinalbumiin
24-tunnine uriini fosfor
24-tunnine uriini kaalium
24-tunnine uriini tsüstiin
24-tunnine uriini valkproteiin