Seerumi proteiinide elektroforees

Seerumi proteiinide elektroforees on laboratoorsetest meetoditest üks levinumaid, mille käigus eraldatakse ja mõõdetakse vereseerumi erinevaid valgufraktsioone. See analüüs annab arstile väärtuslikku teavet organismi üldise seisundi, põletikuliste protsesside, maksa- ja neerufunktsiooni kohta ning aitab diagnoosida teatud haigusi, näiteks multipleelset müeloomi.

Funktsioon
  • Eristab ja kvantifitseerib seerumi peamisi valgufraktsioone: albumiini, alfa-1-, alfa-2-, beeta- ja gamma-globuliine.
  • Võimaldab hinnata organismi valguainevahetust, avastada monoklonaalset gammapaatiat (nt müeloomi) ning anda teavet krooniliste põletikuliste, maksa- või neeruhaiguste kohta.
  • Kasutatakse sageli ka teiste testide, näiteks koguvalku või immunoglobuliinide tasemete muutuste selgitamiseks.
Meetodi põhimõte
  • Elektroforees põhineb erinevate valkude erineval liikumiskiirusel elektriväljas, kasutades spetsiaalset geeli või kapillaari.
  • Valgusid värvitakse ja tulemuste põhjal saadakse karakteristlik elektroforeegigramm, mis kuvab iga fraktsiooni protsentuaalse jaotuse.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse patsiendilt veriproov tavaliselt küünarsoonist.
  • Veri kogutakse tavaliselt torukuberdisse, mis võib sisaldada koaguleerumist takistavaid aineid.
  • Pärast kogumist saadetakse proov laborisse, kus seerum eraldatakse ja tehakse elektroforees, kasutades tavaliselt kapillaarselektroforeesi või geelmeetodit.
  • Tulemused on tavaliselt saadaval mõne päeva jooksul.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust pole tavaliselt vaja. Patiente soovitatakse siiski teavitada, kas analüüs tehakse koos teiste uuringutega, mis võivad nõuda näiteks paastumist.
  • Oluline on teavitada arsti võetavatest ravimitest, sest mõned neist (nt kortikosteroidid) võivad mõjutada tulemusi.
Albumiin
  • Dehüdratsioon (vedelikupuudus)
  • Raske kõhulahtisus või oksendamine
Gamma-globuliinid
  • Krooniline põletik (nt revmatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus)
  • Krooniline maksahaigus (nt tsirroos, hepatiit)
  • Monoklonaalne gammapaatia (nt multipleelne müeloom, Waldenströmi makroglobulinemia)
  • Infektsioonid (nt krooniline osteomüeliit, tuberkuloos)
Alfa-1- ja alfa-2-globuliinid
  • Äge põletik või infektsioon (nt pneemonia)
  • Nefroottiline sündroom (alfa-2-globuliinide tõus)
  • Rasedus (füsioloogiline tõus)
Beeta-globuliinid
  • Primaarne biliäärne tsirroos
  • Hüperlipoproteinneemia (nt tüüp II)
  • Rauda ülekoormus (hemokromatoos)
Albumiin
  • Krooniline maksahaigus (nt tsirroos, hepatiit)
  • Nefroottiline sündroom (valkude kaotus uriiniga)
  • Alatoitumine, malabsorptsioon (nt keliakia, Crohn'i tõbi)
  • Krooniline põletikuline haigus
  • Põletikulised soolehaigused
Gamma-globuliinid
  • Kaasasündinud või omandatud immuunpuudulikkus (nt Brutoni agammaglobulinemia, AIDS)
  • Leukeemia või lümfoom (mõnel juhul)
  • Nefroottiline sündroom
Üldine valgupuudus
  • Raske alatoitumus
  • Krooniline neerupuudulikkus
  • Põletikulised haigused koos valgukaduaga
Kliinilised sümptomid
  • Tundmatu päritoluga nõrkus, väsimus, kaalulangus.
  • Turse (ödeem), eriti jalgade või kõhuümbruses.
  • Korduvad infektsioonid, mis viitavad võimalikule immuunpuudulikkusele.
  • Luuvälised, tekitavad luukvalud või patoloogilised luumurdud.
  • Pikaajaline kõhulahtisus või seedehäired.
Eelnevad laboritulemused
  • Kõrge või madal koguvalk vereanalüüsis.
  • Kõrge erütrotsüütide sedimentatsioonikiirus (ESR) või C-reaktiivne valk (CRP).
  • Uriinianalüüsis leitud valk (proteinuuria).
  • Ebatavalised leued luuüdi või luukoe biopsia tulemustes.
Spetsialistid
  • Sisemeditsiini või perearst (üldise uuringu osana)
  • Hematoloog (kahtlus verevähkide, nagu müeloom, osas)
  • Reumatoloog (põletikuliste reumatiliste haiguste hindamiseks)
  • Nefroloog (neeruhaiguste, näiteks nefrootilise sündroomi diagnostika jaoks)
  • Gastroenteroloog (maksa- või soolehaiguste hindamiseks)
Üldine Koguvalk: 64-83 g/L. Fraktsioonid (protsentuaalselt koguvalkudest): Albumiin 55-65%, Alfa-1-globuliinid 2-4%, Alfa-2-globuliinid 6-10%, Beeta-globuliinid 8-12%, Gamma-globuliinid 12-20%. Normivahemikud võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist.
Meestele Meeste puhul võivad gamma-globuliinide väärtused olla veidi kõrgemad kui naistel.
Naistele Naistel võib raseduse ajal albumiini tase olla füsioloogiliselt alanenud.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Seerumi proteiinide elektroforees langeb

3
Nende haiguste korral on uuringutulemus tavaliselt normist madalam

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!