Immunoglobuliinide fikseerimine

Immunoglobuliinide fikseerimine on spetsiifiline laboriuuring, mis tuvastab antikehade (immunoglobulinide) seondumist konkreetsetele antigeenidele. Seda meetodit kasutatakse laialdaselt autoimmuunhaiguste, krooniliste infektsioonide ja allergiate diagnostikamisel, et hinnata immuunsüsteemi reaktsiooni.

Funktsioon
  • Uuring määrab, kas patsiendi veres või muus bioproovis on olemas spetsiifilised antikehad (immunoglobuliinid), mis seonduvad etteantud antigeenidega.
  • See võimaldab tuvastada organismi immuunvastust konkreetsetele haiguspõhjustele või omaenda kudedele (autoantikehad).
Meetodi põhimõte
  • Põhineb antigeeni ja antikeha komplekside (immuunkomplekside) moodustumisel ja nende edasiseks tuvastamiseks kasutatavate meetoditega (nt fluorestsents, ensüümid).
  • Fikseerimine tähendab antikeha sidumist antigeeniga, mis on seejärel detekteeritav.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse tavaliselt venoosne veriproov, harvem teised proovid (nt liigesevedelik).
  • Laboris segatakse patsiendi proov ettevalmistatud antigeenidega.
  • Kui proovis on spetsiifilised antikehad, moodustuvad antigeen-antikeha kompleksid, mis fikseeritakse ja visualiseeritakse spetsiaalsete tehnikate (nt ELISA, immunofluorestsents) abil.
  • Tulemust väljendatakse kvalitatiivselt (positiivne/negatiivne) või mõnikord kvantitatiivselt (antikehade titer).
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja. Soovitatav on teada anda võetavatest ravimitest.
  • Veri võetakse tavaliselt hommikul kõhutühjalt, kuid täpseid juhiseid annab arst konkreetse uuringu põhjal.
Autoimmuunhaigused
  • Süsteemne erütematoosne lupus (SLE)
  • Reumatoidartriit
  • Sjögreni sündroom
  • Süsteemsed skleroosid
Infektsioonid
  • Kroonilised viirusinfektsioonid (nt Epstein-Barri viirus, tsütomegaloviirus)
  • Bakteriaalsed infektsioonid (nt borrelioos, süüfilis)
  • Parasiitnakkused
Muud põhjused
  • Mõned vähivormid (nt krooniline lümfotsütaarne leukeemia)
  • Pikaajaline ravimite kasutamine (nt mõned antikonvulsandid)
  • Allergilised reaktsioonid teatud antigeenide suhtes
Peamised kaebused ja sümptomid
  • Krooniline väsimus, liigesete valud või paistetus
  • Nahalööve, kerge palavik tundmata põhjuseta
  • Näärmete kuivus (nt silmad, suu) või neuromuskulaarsed sümptomid
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Reumatoloog (autoimmuunhaiguste diagnostika)
  • Infektsionist (krooniliste infektsioonide selgitamine)
  • Immunoloog-allergoloog (immuunpuudulikkuse või allergiate hindamine)

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!