Endoteeli funktsiooni test

Kirjeldav

Näitaja kohta

Endoteeli funktsiooni test on mittetoiming, mille abil hinnatakse arterite sisekesta ehk endoteeli funktsionaalset seisundit. See aitab tuvastada varjatud arterite kõvenemist ja hinnata südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Funktsioon
  • Endoteel on arterite sisekest, mis reguleerib veresoonte lõdvenemist ja ahenemist.
  • Test hindab endoteeli võimet toota lõdvendavaid aineid (nt lämmastikoksiidi), mis on olulised vererõhu ja verevoolu reguleerimiseks.
Meetod
  • Testimine toimub enamasti mittestandardset, reeglina mõõtes verevoolu muutust käsivarre arteris (brahhiarteris) reaktsioonina ajutisele vereringe blokaadile (oklusioonile).
  • Meetodit nimetatakse voolumeediatud dilatatsiooniks (FMD).
Protseduur
  • Patsient lebab rahulikult. Käsivarre ümber paigaldatakse mõõdulint ja spetsiaalne ultraheliprobe (doppler-aparaat) brahhiarteri kohale.
  • Mõõdetakse aluseisundi arteri läbimõõtu ja verevoolukiirust.
  • Käsivarre ümber puhitakse mansett umbes 5 minutiks, et ajutiselt verevarustust peatada.
  • Pärast mansiidi laskumist mõõdetakse arteri läbimõõtu uuesti, et hinnata maksimaalset dilatatsiooni (laienemist), mis on endoteeli funktsiooni peamine näitaja.
Ettevalmistus
  • Enne testi tuleb olla vähemalt 8-12 tundi toitumata.
  • Vältida tubaka ja kofeiini tarbimist vähemalt 12 tundi enne testi.
  • Lõpetada teatud ravimite võtmine vastavalt arsti juhistele (nt vasodilataatorid).
Patoloogilised seisundid
  • Ateroskleroosi varajane areng
  • Krooniline südamepuudulikkus
  • Mittealkohoolne rasvamaks (metaboolne sündroom)
  • 2. tüüpi diabeet
  • Püsiv kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon)
Elustiiliga seotud tegurid
  • Toitumine, mis on rikas küllastunud rasvhapetele
  • Liigne alkoholitarbimine
  • Suur füüsiline stress
  • Vanus (funktsioon halveneb loomulikult vananedes)
Kliiniline tähtsus
  • Hinnanguline risk südameinfarkti või insuldi tekkeks.
  • Ravitulemuste efektiivsuse jälgimine (nt statiinide või antihüpertensiivsete ravimite puhul).
Peamised näidustused
  • Varajase ateroskleroosi kahtlus, kui tavapärased testid on normaalsed.
  • Kõrge südame-veresoonkonnahaiguste riski hinnang perekonnaanamneesi või elustiili põhjal.
  • Krooniliste haiguste (diabeet, hüpertensioon) seire ravimite mõju hindamiseks.
  • Uurimisprojektid, mis puudutavad veresoonte tervist.
Kes tellib testi?
  • Kardioloog (südamearst)
  • Endokrinoloog (sisesecretatsiooni ja ainevahetushaiguste arst)
  • Perearst või internist riskipatsientide väljaselgitamisel.