Südamepekslemine (Palpitatsioonid)
Südamepekslemine on tunda, kus süda lööb väga tugevalt, kiiresti või ebaregulaarselt. Seda võib tunda rindkeres, kurgus või kaelas. See võib olla hirmutav, kuid ei pruugi alati tähendada tõsist terviseprobleemi.
Südamepekslemine on teadvustatud tunne oma südame löömisest. Tavaliselt ei märka inimene oma südamelööke. Palpitatsioonide ajal võib süda tunduda nagu see "peksleks", "võpataks", "jookseks kiiresti" või "jätaks löögi vahele". See tekib siis, kui südame elektriline süsteem või selle lihaste kokkutõmbed muutuvad ajutiselt ebaregulaarseks. Enamasti on need lühiajalised ja kahjutud, kuid võivad olla ka mõne alusehaiguse märk.
- Stress, ärevus või paanikahood
- Raske füüsiline koormus (treening)
- Kofeiini, nikotiini või alkoholi tarbimine
- Väsimus või unepuudus
- Mõned külmetus- ja köharavimid või astmaravimid
- Hormonaalsed muutused (rasedus, menopaus, menstruatsioon)
- Kõrge palavik
- Südame rütmihäired (nt. eeskojibrillatsioon, eelkambrite ekstrasüstolid)
- Kilpnäärme talitlushäired (hüpertüreoos)
- Madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia)
- Anemia (verepuudus)
- Südame struktuuriprobleemid (klappide haigused)
- Dehüdratatsioon või elektrolüüditasakaalu häired
- Mõned südameravimid (mis võivad samuti esialgu põhjustada rütmihäireid)
Kui palpitatsioonid on kerged ja ilmuvad harva, võid proovida neid leevendada:
1. Puhka ja lõdvestu: Võta sügavad, aeglased hingamised. Proovi tehnikaid nagu juhitav visualiseerimine või meditatsioon, et vähendada ärevust.
2. Väldi käivitajaid: Lõpeta kofeini (kohv, tee, energiajook), alkoholi ja nikotiini tarvitamine. Kontrolli ravimite külgtoimeid.
3. Taasta elektrolüüdide tasakaal: Joo piisavalt vett. Võib aidata söögi soolaga või toite, mis sisaldavad kaaliumit ja magneesiumit (nt. banaanid, avokaado, pähklid).
4. Maneeriv tegevus: Kõhkle! Proovi köha või puhu käed kokku surudes, nagu tühjendaksid süstikat – see võib mõne rütmihäire peatada.
5. Jälgi mustreid: Pane tähele, mis sündmused või toidud ennetavad palpitatsioone, ja proovi neid vältida.
Kui sagedased palpitatsioonid segavad igapäevaelu, on vajalik arsti konsultatsioon, et välistada tõsisemad põhjused.
- Palpitatsioonidega kaasneb raskesti hingamine, rinnusvalu või survetunne.
- Tekib äge pearinglus, uimasus või teadvuse kaotus (minestamine).
- Südame löögisagedus on väga kõrge (üle 140-150 lööki/min) või ebaregulaarne pikka aega ja ei rahune.
- Tugev valu, mis levib õlale, käsivarrele või lõuale (südameinfarkti kahtlus).
- Palpitatsioonid on sagedased (mitu korda nädalas), pikenevad (kestavad minutite kaupa) või muutuvad sagedamaks.
- Sul on teadaolev südamehaigus, kõrge vererõhk või diabeet.
- Kaasneb pidev nõrkus, väsimus või veritsemisharu (anemia sümptomid).
- Palpitatsioonid segavad normaalset magamist või igapäevast tegevust.
Seotud uuringud: Südamepekslemine (Palpitatsioonid)
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Kuvatakse 12 tähtsaimat 13 seotud uuringust.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!