Ninavaheseina kõverus
Kirjeldus
Ninavaheseina kõverus on seisund, kus nina vahesein (kõhr- ja luustruktuur, mis jagab nina kaheks) on kaldu või paindunud. See võib põhjustada ühe või mõlema ninakanali ahenemist, mis takistab normaalset hingamist ja võib kaasa tuua muid terviseprobleeme.
Ninavahesein on struktuur, mis koosneb kõhrest ja luust ning jagab ninaõõnsuse vasakusse ja paremasse poole. Kui see struktuur on oluliselt kaldu või kõver (devieerunud), väheneb õhu läbipääs ühes või mõlemas ninaavauses. See võib põhjustada raskustega hingamist läbi nina, sagelist ninakinnisust, peavalu, näost valu ja isegi unehäireid, kuna keha ei saa piisavalt hapnikku öösiti. Kõverus võib olla kaasasündinud või tekkida hiljem elus vigastuse või põletiku tagajärjel.
- Kaasasündinud kõverus (esineb sünnijärgselt, võib areneda kasvamise käigus).
- Väikesed traumad lapsepõlves või noorukieas, mis põhjustavad aeglast kõverdumist.
- Füsioloogiline kasv, kus nina kasvab kiiremini kui ninavahesein, põhjustades painde.
- Tugev nina- või näotrauma (nt löök, õnnetus), mis põhjustab ninavaheseina lõhkemise või murdumise.
- Kroonilised põletikulised haigused, nagu rinosinusiit või allergiline riniit, mis põhjustavad paksenemist ja deformatsiooni.
- Ninapolüübid või harvemini kasvajad, mis suruvad ninavaheseina ühele poole.
- Ühepoolne suurenenud ninaöölane (inferior turbinaat), mis surub ninavaheseina.
Enne arsti konsultatsiooni võib leevendada sümptomeid järgmiste meetoditega: Kasuta soolalahuse ninapritse või geeli, et niisutada limaskesta ja parandada õhuvoolu. Võimalusel välti allergenide (tolm, loomanihe, õietolm) ja ärritavate ainete (tubakat suits, tugevad lõhnad) sissehingamist. Lühiajaliselt (mitte kauem kui 3–5 päeva järjest) võid kasutada dekonjestante (kokkutõmbavaid ninapritse), et vähendada turse. Maga peaelevalt, et aidata õhul liikuda läbi nina. Kui sümptomid on pidevad või halvenevad, on oluline pöörduda arsti poole, sest ainult professionaalne hindamine ja vajadusel kirurgiline korrigeerimine võivad põhjuse likvideerida.
- Äge hingamisraskus või tunne, et sa ei saa õhku.
- Raske ninaverejooks, mida ei õnnestu peatada 20–30 minutiga, surudes nina tihedalt kinni.
- Pärast näo- või ninatraumat tekkiv tugev valu, silmnähtav moonutus või krõbisev tunne ninas.
- Kõrge palavik koos rohelise või kollase ninamooga ja näo valuga, mis viitab võimalikule ägedale infektsioonile.
- Pidev ninakinnisus ühel või mõlemal pool, mis ei parane tavapäraste vahenditega.
- Sagelised peavalud või näopoolsed valud.
- Öine lärmakas norimine või hingamise peatised une ajal (uneapnoe märgid).
- Korduvad nina- või kõrvaühenduskäigud.
- Kahtlus, et kõverus on halvenenud või põhjustab olulist elukvaliteedi langust.