Lisa kliinik

IgG indeks ajukoes

Kvantitatiivne

Normaalsed väärtused

IgG indeksi norm väärtused
Üldine
Normaalne IgG indeksi väärtus on alla 0,7. Väärtused vahemikus 0,7–0,85 võivad olla piirialused ja vajavad täiendavat hindamist. Väärtused üle 0,85 peetakse tavaliselt oluliselt kõrgeteks ja viitavad tõenäoliselt IgG sünteesile tsentraalses närvisüsteemis.
Mehed
Normid on samad meeste ja naiste puhul.
Naised
Normid on samad meeste ja naiste puhul.

Näitaja kohta

IgG indeks on diagnostiline test, mis aitab hinnata tsentraalse närvisüsteemi immuunvastust eriti autoimmuunhaiguste või krooniliste nakkuste korral. See on spetsiifiline marker, mis viitab IgG antikehade sünteesile seljaajuvedelikus, võrreldes nende kontsentratsiooniga veres. IgG indeksit kasutatakse sageli skleroosihaiguse (MS) ja teiste demüeliseerivate haiguste diagnostikas ning infektsioonide, nagu neuroborrelioos või herpesviirusinfektsioonide, hindamisel.

Funktsioon
  • IgG indeks on laboratoorsete väärtuste suhe, mis näitab, kas IgG-immunoglobuliinide süntees toimub tsentraalses närvisüsteemis (seljaajuvedelikus).
  • See eristab tsentraalses närvisüsteemis toimuva kohaliku immuunvastuse reageerimist süsteemsest immuunvastusest veres.
  • Normaalsetes tingimustes on IgG kontsentratsioon seljaajuvedelikus väga madal võrreldes vereplasmaga.
Käitumine haiguse korral
  • Kui tsentraalses närvisüsteemis on põletikuline või infektsiooniline protsess, hakkavad seal asuvad plasmarakud tootma IgG antikehi.
  • See põhjustab IgG kontsentratsiooni suurenemist seljaajuvedelikus, mis ei ole proportsionaalne vere IgG tasemega.
  • Seetõttu tõuseb IgG indeksi väärtus üle normi, mis viitab kohalikule antikehade sünteesile ajus või seljaajus.
Protseduur
  • IgG indeksi määramiseks võetakse sünkroonselt kaks proovi: seljaajuvedelik (lumbaalpunktsiooni teel) ja veri (veenist).
  • Mõlemas proovis määratakse IgG ja valbumiini (valk, mis ei sünteesitu ajus) kontsentratsioonid.
  • IgG indeks arvutatakse valemiga: (IgG ajukoes / IgG veres) / (valbumiin ajukoes / valbumiin veres).
  • Valbumiini suhet kasutatakse vere-aju barjääri funktsiooni hindamiseks, et eraldada selle mõju IgG tasemele.
Ettevalmistus
  • Punktsioonile ei ole tavaliselt vaja erilist ettevalmistust, kuid patsient peab olevama nõus protseduuri läbiviimiseks.
  • Enne punktiooni on oluline teavitada arsti kõigist ravimitest, eriti verihüübivusevastastest ravimitest (nt aspiriin, varfariin).
  • Pärast punktiooni on soovitatav veeta mõned tunnid puhkuses, et vähendada peavere riski.
Autoimmuunhaigused
  • Multiipel skleroos (MS) – kõige sagedasem põhjus.
  • Akutne dissemineeritud entsefaliit (ADE).
  • Neuromüeliit optika (NMO) spektrumi häired.
  • Süsteemne erütematoosne lupus (SLE) neurosüsteemi kahjustusega.
Kroonilised infektsioonid
  • Neuroborrelioos (Lyme'i tõbi kesknärvisüsteemi kahjustusega).
  • Neurosüüfilis.
  • HIV-i seotud neurosüsteemi infektsioonid.
  • Krooniline herpesviirus- või enteroviirusinfektsioon.
Muud põletikulised seisundid
  • Sarkoidoos neurosüsteemi kahjustusega.
  • Vaskuliitid, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi.
  • Paraneoplastilised sündroomid (vähiga seotud immuunreaktsioonid).
  • Madal IgG indeks (tavaliselt alla 0,7) peetakse normaalseks ja viitab sellele, et IgG antikehi ei sünteesita märgatavas koguses seljaajuvedelikus.
  • Madal väärtus ei ole diagnoosiv ega viita konkreetsele haigusele.
  • Kui patsiendil on kliinilised sümptomid, kuid IgG indeks on normis, tuleb kaaluda teisi diagnoose või teha täiendavaid uuringuid, nagu oligoklonaalsete lõimude (OCB) analüüs.
Peamised indikatsioonid
  • Multiipelse skleroosi (MS) kahtlus – IgG indeks on üks peamisi abiuuringuid MS diagnoosimisel.
  • Mõistatuse, nägemishäirete, jäsemete nõrkuse või koordinatsioonihäirete põhjuse selgitamine, mis võivad viidata kesknärvisüsteemi põletikule.
  • Kroonilise peavalude või neuropatoloogiliste sümptomite hindamine, kui kahtlustatakse autoimmuun- või infektsioonseisundit.
  • Neuroborrelioosi või teiste kesknärvisüsteemi infektsioonide kinnitamine või välistamine.
Spetsialistid, kes määravad uuringu
  • Neurolog – spetsialiseerub närvisüsteemi haigustele (nt MS, entsefaliit).
  • Infektoloog – tegeleb nakkushaigustega, sealhulgas neurosüsteemi infektsioonidega (nt neuroborrelioos, neurosüüfilis).
  • Immunoloog – hindab autoimmuun- ja põletikulisi protsesse.

Seotud uuringud

Likvori oligoklonaalsed ribad
complementary
Ajuvedeliku albumiini indeks
complementary
Ajuvedelikultuur
differential
Ajuvedelikukasvaja markerid
differential
14-3-3 valk CSF-is
complementary

Seotud haigused

Hajgeline skleroos 80% Meningiit 75% Bakteriaalne meningiit 70% Entsefaliit 65% Dementsus 45%

Otsi näitajat