Vulva vähk
Kirjeldus
Vulva vähk on naistel päris haruldane, kuid tõsine haigus, mis areneb väliskügiste (vulva) naha- või limaskestaraketest. See võib esialgu välja näha muutustena nahal, mis sarnanevad sügelise või ärritusega, mistõttu oluline on need muutused õigeaegselt tähele panna ja arstiga konsulteerida. Varajane tuvastamine on võtmetähtsusega tõhusa ravi ja hea prognoosi jaoks.
Vulva vähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib naise välissuguelundite ehk vulva piirkonnas. Vulva hõlmab suurte ja väikeste häbememokkade, kliitorise, uretra ava ning tuppe ümbritseva nahapiirkonna. Enamasti (umbes 90% juhtudest) areneb vähk vulva väliskihis asuvatest lameepiteeli rakkudest, sellist tüüpi vähki nimetatakse lameepiteelivähiks. Harvemini võib tekkida adenokartsinoom (näärmerakkude vähk), melanoom või muud haruldased vormid. Haigus areneb tavaliselt aeglaselt, algul prekantseroossetes seisundites nagu vulva düsplaaSia või lichen sclerosus, mis võivad aja jooksul muutuda invasiivseks vähiks. See mõjutab ennekõke vanemaid naisi, kuid võib esineda ka nooremas eas.
- Püsiv ja tugev sügelus vulva piirkonnas, mis ei leevene tavaliste kreemidega.
- Nahamuutused: punetus, ärritus, paksenemine või valgendunud laigud vulval.
- Valu või ebamugavustunne suguelundite piirkonnas, eriti vahekäigu ajal.
- Väikesed munarakkude moodi moodustised, krookused, lohud või veritsevad haavandid vulval.
- Vulva nahal märgatav tumeem või lihtsalt sügelise moodi kasvaja.
- Pidev valu ja valulikkus vahekoes või vahekünal.
- Ebanormaalne verejooks või läbipaistev vedeliku eritumine, mis ei ole seotud menstruatsiooniga.
- Märgatav ja kiiresti kasvav paise vulval.
- Lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus kudemis (hüüdmete piirkonnas).
- Üldised sümptomid nagu äkiline kaalulangus, väsimus ja nõrkus.
Vulva vähki põhjustava täpse põhjuse osas puuduvad üheselt selged andmed, kuid on tuvastatud olulisi riskitegureid, mis suurendavad haigestumise tõenäosust.
Peamised riskitegurid:
- Inimese papilloomiviirus (HPV): Teatud kõrge riskiga HPV tüübid (nt HPV 16 ja 18) on seotud umbes 40-50% vulva vähijuhtudest, eriti noorematel patsientidel. HPV põhjustab rakkude muutusi, mis võivad viia vähini.
- Easised muutused: Enamik juhte (üle 2/3) diagnoositakse naistel üle 65-aastastel.
- Pikaajaline nahahaigus vulval: Kroonilised nahaseisundid nagu lichen sclerosus ja vulva düsplaaSia (rakkude ebanormaalne kasv) oluliselt suurendavad vähiriski.
- Tubakasuitsetamine: Rökivad naised on suurem riskigrupp, kuna suits kemikaalid mõjutavad negatiivselt ka suguelundite tervist.
- Immunnussüsteemi nõrgenemine: Nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunpuudulikkus (nt organisiirdamise järel või HI-viiruse tõttu).
- Vähkanamuste ajalugu: Eelnevalt diagnoositud emakakaela-, päraku- või tüvevähk suurendab vulva vähiriski.
- Pidalitöbi ja muud pikaajalised põletikulised seisundid vulva piirkonnas.
Vulva vähka kahtlustades viib günekoloog läbi põhjaliku uurimise.
1. Anamnees ja füüsiline uuring: Arst küsib sümptomite kohta ning teeb visuaalse ja kompimisuuringu vulva piirkonnas ja kudemis lümfisõlmede kontrollimiseks.
2. Kolposkoopia: Vulva piirkonda uuritakse suurendava optilise seadme (kolposkoobi) abil, et näha muutusi, mida palja silmaga ei märgata.
3. Biopsia: See on lõplik diagnoosimise meetod. Arst võtab muutunud koe väikese tüki (bioptadi) ja saadab patoloogilisse uurimisse. See aitab tuvastada kasvaja tüübi ja agressiivsuse astme (difrentsiat-siooni).
4. Pildiuuringud: Edenenud haiguse ulatuse hindamiseks võidakse kasutada kompuutertomograafiat (KT) kõhuõõne ja rinna piirkonnas või magnetresonantstomograafiat (MRT) vahekoe ja lümfisõlmede täpsemaks hindamiseks.
5. Positronemisioontomograafia (PET-CT): Kasutatakse harvem, et hinnata kaugmetastase ja tuvastada vähirakke keha teistes osades.
Raviplaani koostab multidisciplinaarne vähikeskuse meeskonnatöö (günekoloog-onkoloog, kiiritusarst, onkoloog, patoloog jt), võttes arvesse kasvaja suurust, asukohta, mikroskoopilist tüüpi, patsiendi vanust ja üldist tervislikku seisundit.
1. Kirurgiline ravi: On peamine ravi meetod. Eesmärk on eemaldada kasvaja koos ümbritseva tervete koega.
- Lokalne resektsioon: Väikeste varajaste kasvajate puhul eemaldatakse kasvaja koos väikese terve koe margiga.
- Vulvektomia: Suuremate kasvajate puhul eemaldatakse osa või kogu vulva. Lümfisõlmede eemaldamiseks tehakse sageli ka kudemis süvabiopsiat või "sentinelsõlme" biopsiat, et vältida laialdast lümfisõlmede eemaldamist.
2. Kiiritusravi: Kasutatakse kas kirurgia lisana (nt kui riskimetastaase on suur) või peamise ravimeetodina patsientidel, kellel kirurgia on riskantne. Mõnikord kombineeritakse väikeste annustega kemoteraapiat (kemoradioteraapia) kiiritusravi tõhususe suurendamiseks.
3. Kemoteraapia: Tavaliselt kasutatakse siis, kui haigus on levinud teistesse elunditesse (metastaasitud). Kasutatakse nt tsisplatiini või muid protokolle.
4. Sihtmärgiravi ja immuunravi: Uued raviviisid, mis on mõeldud teatud vähirakkude retseptorite blokeerimiseks või immuunsüsteemi aktiveerimiseks vähirakke vastu. Nende kasutamine vulva vähis on veel uuringutes, kuid on juba rakendatud mõnedel juhtudel.
5. Toetusravi ja jälgimine: Pärast põhiravikut on oluline pikaajaline günekoloogiline jälgimine, samuti valu-, psühholoogilise toetuse ja vajadusel rekonstrueeriva kirurgia pakkumine.
Oluline on ärritust mitte võtta lihtsalt "nahaprobleemina", mis läheb ise mööda. Konsulteerige günekoloogiga KOHE, kui märkate ühte järgmistest sümptomitest, mis kestavad kauem kui 2-4 nädalat:
- Püsiv ja tugev sügelus vulva piirkonnas, mis ei reageeri tavapärastele kreemidele ega hügieenimeetoditele.
- Valu, valulikkus või põletustunne vahekoes.
- Mis tahes uus, muutuv või veritsev moodustis, haavand, krooke või paise vulva nahal.
- Nahavärvuse või struktuuri püsiv muutus (nt valkjas, punane või paksenenud laik).
- Ebanormaalne verejooks või läbipaistev eritis väljaspool menstruatsiooni.
Ärge kartke või häbene! Need sümptomid võivad olla seotud ka mittemalignantse seisundiga, kuid nende õigeaegne selgitamine on parim viis enda tervise eest hoolitsemiseks. Varajane diagnoos päästab elu.