Submukoosne fiiroom (Emakasise fiiroomi alamliik)

Submukoosne fiiroom (leiomüoom) on healoomuline lihaskoe kasvaja emakas. See areneb emaka silelihaskihist ja asub otse emaka limaskesta (endomeetriumi) all. Erinevalt teistest fiiroomi tüüpidest kasvab see sageli emakaõõnde suunas, muutes selle kuju ja suurust. Just see asukoht põhjustabgi tugevaid menstruatsiooniverejookse, sest see suurendab limaskesta pinda ja segab normaalset kokkutõmbumist. Kasvaja võib olla üksik või mitu, ning selle suurus võib varieeruda vihernäärist mitu sentimeetrit suureks moodustiseks.

Submukoosse fiiroomi täpne põhjus on teadmata, kuid selle areng on seotud emaka rakkude tundlikkusega suguhormoonidele – östrogeenile ja progesteroonile. Riskitegurid hõlmavad:

• Geneetikat: Pereline eelsoodumus (fiiroomide olemasolu lähedastel sugulastel).
• Hormonaalset tasakaalu: Kõrge östrogeenitase (nt rasvumine, varajane menarhe, hiline menopaus).
• Sünnitusteed: Nulliparousus (ilma sünnitusteta) võib suurendada riski.
• Muud tegurid: Toitumisharjumused (punase liha ja sealiha suur tarbimine, vähese köögiviljade ja puuviljade tarbimine), alkoholi tarbimine ja afroameeriklaste päritolu, kus haigus esineb sagedamini ja nooremas eas.

Diagnoosi kinnitamiseks ja fiiroomi täpse asukoha ning suuruse määramiseks kasutatakse mitmeid meetodeid:

1. Üldine ja günekoloogiline vaatus: Emaka suuruse ja kuju hindamine.

2. Transvaginaalne ultraheli (TVÜH): Peamine meetod. Võimaldab detailselt visualiseerida fiiroomi asukohta, suurust ja arvu emakaõõnes.

3. Hüsteroskoopia: Kuldne standard. Optilise toru (hüsteroskoobi) sisestamine emakasse vaagna kaudu võimaldab otse näha submukoosset fiiroomi ja teha samal ajal biopsiat või isegi eemaldada kasvaja (hüsteroskoopiline resektsioon).

4. Magnetresonantstomograafia (MRT): Kasutatakse keerulisematel juhtudel täpseks plaanimiseks enne operatsiooni.

5. Veretööd: Hemoglobiini taseme kontroll aneemia tuvastamiseks verekaotuse tõttu.

Ravi valik sõltub sümptomite raskusastmest, fiiroomi suurusest ja asukohast, patsiendi vanusest ning soovist saada rasedaks.

Konservatiivne (medikamentoosne) ravi:

• Hormonaalravimid: Kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid, progestiinid või hormoonspiraal (nt Mirena), mis vähendavad verejookse ja kasvaja kasvu.
• GnRH agonistid: Ajutiselt tekitavad menopausilaadse seisundi, kahanetades fiiroomi (kasutatakse tavaliselt enne operatsiooni).
• Muud ravimid: Traneksaamhape verejooksude kontrollimiseks, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id) valu leevendamiseks.

Kirurgiline ravi (operatsioon):

• Hüsteroskoopiline fiiroomi resektsioon: Kasvaja eemaldamine emakaõõnest läbi hüsteroskoobi. See on esmavalik naistel, kes soovivad säilitada viljakuse.
• Müomektoomia: Fiiroomi eemaldamine, säilitades emaka (läbi kõhu või lapatoskopiliselt).
• Emakakaela arterite embolisatsioon (UAE/EAE): Kasvaja toitvate arterite ummistamine, põhjustades fiiroomi kahanemist.
• Hüsterektoomia: Emaka täielik eemaldamine – radikaalne lahendus naistele, kes ei soovi enam lapsi.

Pöördu kohe naistearsti poole, kui märkad järgmisi muresid tekitavaid sümptomeid:

• Äärmiselt tugevad menstruatsioonid, kui vahetad hügienetesemeid või tampoone iga 1-2 tunni järel või kui verejooks kestab üle 7 päeva.
• Uute, püsivate valuhoogude teke vaagna või selja piirkonnas.
• Menstruatsioonide vahel esinev verejooks või verejooks pärast menopausi.
• Kahtlus raseduse sissenagemiseks, kuna fiiroom võib olla takistuseks.
• Kiire kõhu suurenemine või tungetunne alakehas.
• Anoomia sümptomid: pidev väsimus, nõrkus, nahapallidus, hingeldus kerge füüsilise koormuse ajal.