Rinoviirusinfektsioon
Kirjeldus
Rinoviirusinfektsioon on äge viirushaigus, mis põhjustab peamiselt ülemiste hingamisteede põletikku ja on kõige tavalisem külmetushaiguse põhjus. See on väga nakkav, kuid harilikult kerge kuluga haigus, mis sageli kaasneb nina ummistuse, tursuse, köha ja kurguvalu sümptomitega. Kuigi see on enamasti kahjutu, võib see vanematel inimestel ja krooniliste haigustega patsientidel põhjustada tüsistusi.
Rinoviirusinfektsioon on viirushaigus, mida põhjustavad rinoviirused. Need viirused paljunevad eelistatult ninas, kurgus ja ülemistes hingamisteedes, põhjustades nende limaskestade põletikku. Põletikureaktsiooni tulemusena paisuvad ninakanalid ja tekib liigne limaeritus, mis põhjustab tüüpilisi külmetuslikke sümptomeid. Rinoviiruste perekonda kuulub üle 100 erineva tüübi, mis seletab, miks inimene võib külmetust korduvalt põdeda – immuunsüsteem ei jõua kõigi tüüpide suhtes kiiresti vastu immuunsust arendada. Haigus on kõige levinum sügiseti ja kevadel.
- Nina ummistus või jooks
- Kurguvalu või kratsiv tunne
- Aevastamine
- Kerge kehavalu või väsimus
- Peavalu
- Köha (esialgu kuiv, võib muutuda produktiivseks)
- Madal palavik (sagedasem lastel)
- Hääle kähisemine
- Lihasevalu
- Langev isu
- Põletikuline silmamine
- Kõrva valu survetunne (ülemiste hingamisteede tursuse tõttu)
- Haistmismeelte nõrgenemine
Rinoviirusinfektsiooni põhjustajad on rinoviirused, mis levivad peamiselt kolmel viisil: 1) õhu kaasas olevate pisikeste piiskade (aerosoolide) kaudu aevastamisel või köhimisel, 2) otsese kokkupuute kaudu nakatunud inimesega (nt kätel) ning 3) nakatunud pindade kaudu (nt uste käepidemed, mänguasjad). Risk suureneb tihedas inimestevahelises keskkonnas (lasteaiad, koolid, ühistransport). Lisaks soodustavad nakatumist nõrgenenud immuunsus, stress, piisav magamatus ja muud kroonilised hingamisteede haigused (nt astma), mis võivad põhjustada raskemaid sümptomeid.
Rinoviirusinfektsiooni diagnoos põhineb peamiselt kliinilisel uuringul ja sümptomite hindamisel. Arst küsib sümptomite kestuse ja iseloomu kohta ning teeb füüsikalise uuringu, eriti tähelepanu pöörates ninale, kurgule ja hingamisteedele. Rutinatud laboratoorset viirustestimist tavaliselt ei tehta, sest haigus on enamusel juhtudel kerge ja iseparanev. Kuid raskematel juhtudel või tüsistuste kahtlusel võidakse võtta nina- või kurkuäärmeid proove viiruse tuvastamiseks PCR-testiga. Lisaks võidakse teha vereanalüüsi, et välistada bakteriaalne infektsioon või hinnata üldist seisundit.
Rinoviirusinfektsiooni ravi on sümptomiväline, kuna spetsiifilist viirusevastast ravimit ei ole. Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid ja aidata organismil viirusega ise toime tulla. Soovitatakse: 1) Puhkamist ja vedeliku piisavat tarbimist. 2) Nina ummistuse leevendamiseks võib kasutada soolalahuseid ninapihustisi või lühiajalisi dekonjestante (vastavalt arsti või apteekri soovitusele). 3) Valu ja palaviku alandamiseks võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni. 4) Kurguvalu leevendamiseks sobivad kurgupastillid ja soe soolaga loputamine. 5) Õhu niisutamine magamistoas. Oluline on vältida antibiootikumide manustamist, kuna need ei mõju viirustele, kuid võivad põhjustada resistentsust.
- Kui kõrge palavik (üle 39°C) kestab üle 3 päeva või naaseb pärast langust.
- Kui hingamine muutub raskeks, esineb isukust või vingerdavat hingamist.
- Kui tugev peavalu või kõrvalu ei allu tavapärastele valuvaigistitele.
- Kui sümptomid halvenevad või kestavad üle 10 päeva, mis võib viidata bakteriaalsele lisainfektsioonile.
- Kui patsiendil on aluseks rasked kroonilised haigused (nt südame-, kopsu-, diabeet või immuunpuudulikkus).
- Lapsel, kui ta on eriti letargiline, ei joo piisavalt vedelikku või tekib kõhuvalu.