Jalakõrvis (tinea pedis)
Jalakõrvis on üks levinumaid nahahaigusi, mida põhjustab põrmikseen. See on nakkus, mis võib põhjustada sügelist, lõhestumist ja ebamugavustunnet ning võib levida ka teistele kehaosadele või teistele inimestele. Õigeaegne tuvastamine ja ravi on võtmetähtsusega selle kontrollimisel.
Jalakõrvis ehk tinea pedis on põrmikseene (dermatofüüt) põhjustatud nahainfektsioon, mis peamiseks mõjualaks on jalad, eriti varbad ja tallad. Seened kasvavad sooja ja niiske keskkonna tõttu ning kahjustavad nahastruktuure, põhjustades iseloomulikke sümptomeid. Haigus võib esineda erinevates vormides, mis mõjutavad erinevaid jalapooli, ja see on ülipidev ning sageli naasev seisund.
- Sügelus ja kipitustunne, eriti varbavahetes
- Naha punetus, kuivus ja lõhenemine
- Kooruv ja lõtv nahk, sageli varbade vahel
- Põletikuline nahk, mis võib olla valulik
- Vesikesed (vesikulid) tallal või jalalaba servadel
- Jalataldade paks ja kuiv, luustunud nahk (mokk-maaseenjasarnane vorm)
- Kandude ja jalalabade lõhenemine, mis võib põhjustada valu
- Haisevad jalad nakkuse ja bakteriaalse ülekasvu tõttu
- Nakkuse levik teistele kehaosadele (nt kättele ehk 'käekõrvis')
- Bakteriaalse infektsiooni (nt tselluliidi) arenemine lõhenenud naha kaudu
- Sügeluse tõttu tekkinud naha põletik ja paistetus
Põhiliseks põhjuseks on dermatofüütsete seente kokkupuude. Need seened elavad ja paljunevad soojas, niiskes keskkonnas. Peamised riskitegurid hõlmavad: tihti tihedate ja läbivooluta kingade kandmist; higistavaid jalgu; avalikes kohtades (nt dušides, basseinides, saunades) paljajalu kõndimist; jagatud käterätikute, põrandate või jalanõude kasutamist; endise jalakõrvise infektsiooni olemasolu; nõrgenenud immuunsüsteemi; ja diabeeti, mis muudab nahastruktuure haavatavamaks.
Arst (tavaliselt perearst või dermatoloog) seab diagnoosi enamasti kliinilise vaatluse alusel. Jalakõrvisele iseloomulikud sümptomid ja paigutus on sageli piisavad. Kahtlusel võib arst võtta nahakriimi, mida uuritakse mikroskoobi all KOH (kaaliumhüdroksiidi) preparaadina seente esinemise tuvastamiseks. Harvem, kui infektsioon ei reageeri ravile, võidakse teha seenevili, et tuvastada täpne seeneliik ja määrata tõhusaim ravim.
Ravi eesmärk on hävitada seen ja leevendada sümptomeid. Enamikul juhtudel on piisav kohalik (topikaalne) ravi. Selleks kasutatakse ilma retseptita või retseptiravimeid, nagu mükoseptilise toimega kreemid, pulbrid või spräid (nt klotrimasool, mikonasool, terbinafiin). Raskematel või laialt levinnud juhtudel võib arst määrata suukaudseid seenevastaseid tablete (nt terbinafiin, itrakonasool). Oluline on ka hügieen: jalad tuleb hoida puhtana ja kuivana, kandma õhuläbiviivat jalanõusid, vältida niisket keskkonda ning kasutada eraldiseisvaid käterätte. Ennetamiseks võib kasutada ka antiseptilisi jalgahooldustooteid.
Pöördu arsti poole, kui: ilma retseptita ravimid ei anna tulemusi mõne nädala jooksul; sümptomid halvenevad või levivad; nahal tekivad sügavad haavad, suur punetus, paisumine, eritus või valu (mis võib viidata bakteriaalsele infektsioonile); teil on diabeet või oluliselt nõrgenenud immuunsüsteem, kuna nakkus võib tekitada raskemaid tüsistusi. Kui jalakõrvis on sagedane probleem, on oluline saada pikaajalist haldamisnõu.
Seotud uuringud: Jalakõrvis (tinea pedis)
Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Uuringute väärtused tõusevad
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!