erüsipelas

Erüsipelas on bakteriaalne nahapõletik, mis mõjutab peamiselt naha ülemist kihti (epidermist) ja limaskestasid, kuid võib ulatuda ka nahaalustesse lümfisoonetesse. Põletikku põhjustavad peamiselt A-rühma streptokokid (Streptococcus pyogenes), harvem teised bakterid. Need bakterid tungivad organismi läbi väikeste nahakahjustuste, pragude või mädaste haavade. Haiguse käigus tekib selgelt piiritletud punetav, palav ja valulik põletikuala, mis on sageli kaetud paksendunud ja läikiva nahaga. Erüsipelas võib kiiresti levida, kui seda ei ravita, ja põhjustada süstemaatilist infektsiooni.

Peamiseks põhjustajaks on A-rühma streptokokkide bakterid, mis tungivad organismi läbi nahakahjustuse. See võib olla väike lõikehaav, marrask, küünte seente põletik, kuiv nahk pragunedes või operatsioonihaav. Teised bakterid (nagu stafülokokid) võivad olla põhjustajaks harvem. Riski suurendavad tegurid hõlmavad: vereringehäireid (näiteks sügavate veenide tromboos või krooniline venoosne puudulikkus), lümfoedeemi, diabeeti, alkoholismi, raske ülekaalulisust ja immuunsüsteemi nõrgenemist (näiteks vanuses, kemoteraapia tõttu või teiste krooniliste haiguste tõttu). Samuti on suurem risk neil, kellel on varem olnud erüsipelas, kuna lümfisüsteemi kahjustus võib põhjustada korduvaid põletikke.

Erüsipelase diagnoos põhineb peamiselt tüüpilistel kliinilistel tunnustel: äkiline algus kõrge palaviku ja üldsümptomitega, millele järgneb selgelt piiritletud punane, palav ja valulik nahapiirkond. Arst teeb täpse anamneesi ja füüsikalise uuringu. Veretööd on olulised, et kinnitada põletikku: valged verelibled (leukotsüüdid) ja põletikumarker CRP on tõusnud. Mikrobioloogiline uuring (naha noolbiopsia või vereviljamine) tehakse harva, kuid võib olla vajalik atüüpiliste juhtumite korral või kui ravi ei mõju. Oluline on eristada erüsipelast muudest nahapõletikest nagu tselluliit (mis mõjutab sügavamaid kudesid), tromboflebiit või allergiline reaktsioon.

Erüsipelase põhiravi on antibiootikumid, mida antakse suukaudselt kergete juhtumite korral või veeni kaudu raskematel juhtudel. Esmavalik on penitsilliin või selle derivaadid (näiteks amoksitsilliin). Penitsilliiniallergia korral kasutatakse erütromütsiini või klindamütsiini. Ravi kestab tavaliselt 10-14 päeva. Oluline on täielikult läbi viia antibiootikumikuur, et vältida tagasitulekut. Sümptomaatiliseks raviks kasutatakse palavikuvastaseid ja valuvaigisteid (nt paratsetamol), ning soovitatakse puhkust ja kahjustunud kehaosa kõrgele asetamist, et vähendada turse. Raske põletiku korral võib vajalik ouda haiglaravi. Korduvate erüsipelaste korral võib arst kaaluda pikaajalist profülaktilist antibiootikumiravi.

Pöörduge arsti poole KOHE, kui teil on järgmised sümptomid: äkiline palavik üle 38,5°C koos kiiresti leviva punase, valuliku ja kuumana tunduva nahapiirkonnaga. Eriti oluline on kiire reaktsioon, kui punetuse piirkond on näol (eriti silma või nina ümber) või kui patsientil on tõsiseid kaasuvad haigused (nagu diabeet, südamepuudulikkus või immuunpuudulikkus). Teised hädaolukorra märgid on: patsiendi üldise seisundi kiire halvenemine, teadvuse hägustumine, iiveldus ja oksendamine, ning verevalumid nahal. Kui teil on korduv erüsipelas, konsulteerige arstiga põhjuse väljaselgitamiseks ja korduvuste ennetamiseks.