PAI-1

Kvantitatiivne · AU/mL

Normaalsed väärtused

PAI-1 normid

Üldine

Tavaline tase veres on alla 50 ng/mL või alla 20 U/mL, kuid normvahemikud võivad laboriti erineda sõltuvalt kasutatavast meetodist.

Mehed

Sarnane üldisele normile.

Naised

Sarnane üldisele normile, võib tõusta raseduse ajal.

Näitaja kohta

PAI-1 (plasminogeeni aktivaatori inhibiitor-1) on valk, mis mängib olulist rolli vereloenduse ja fibriinolüüsi regulatsioonis. Selle taseme mõõtmine võib aidata hinnata tromboosi riski ja mõningaid põletikulisi seisundeid. Uuringut kasutatakse koos teiste testidega haiguste diagnostikaks ja ravi jälgimiseks.

Mis on PAI-1?

Funktsioon

Peamine plasminogeeni aktivaatori (nt kudede plasminogeeni aktivaator) inhibiitor.
Pidurdab fibrinolüüsi, suurendades seeläbi vereloenduse kalduvust.

Päritolu

Eritakse peamiselt endoteelrakkude, maksa ja rasvkoe poolt.
Tase võib tõusta põletiku, insuliiniresistentsuse ja geneetiliste tegurite mõjul.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse veriproov veenist, tavaliselt küünlavalguses.
Enne proovi võtmist võidakse soovitada 8-12 tunnist nälgimist.
Proov viiakse analüüsiks laboratooriumisse, kus PAI-1 taset määratakse immunokeemilise meetodiga.

Kõrge PAI-1 tase (põhjused)

Kliinilised seisundid

Metaboolsed häired (nt insuliiniresistentsus, metaboolne sündroom, II tüüpi diabeet)
Põletikulised haigused
Rasvumine
Kardiovaskulaarsed haigused (nt ateroskleroos, südameinfarkt)
Krooniline neerupuudulikkus

Elustiil ja muud tegurid

Suurenenud stress
Tobakasuitsetamine
Pärandlikud tegurid (nt PAI-1 geeni polümorfism)

Madal PAI-1 tase (põhjused)

Võimalikud põhjused

Mõned haruldased kaasasündinud fibrinolüüsi häired
Tugev fibrinolüütiline ravi
Rasked maksakahjustused

Indikatsioonid: millal tehakse PAI-1 uuringut?

Peamised põhjused

Korduvate trombooside (veresõlmede) või embooliate hindamisel.
Metaboolse sündroomi või insuliiniresistentsuse diagnostika ja jälgimine.
Põletikuliste haiguste või autoimmuunhäirete hindamisel.
Pereneeluvõi tromboemboolia riski hindamisel.

Konsulteerige spetsialistidega

Hematoloog või koaguloloog vereloenduse häirete korral.
Endokrinoloog või kardioloog metabolsete või kardiovaskulaarsete riskifaktorite hindamisel.
Perearst või sisearst üldise tervise hindamiseks ja vajadusel edasisuunamiseks.