Fibrinogeen on vere koagulatsioonis vajalik valk, mida toodab maks. Selle kontsentratsiooni mõõtmine vereproovis aitab hinnata veritsemishäirete või liigse tromboidumise riski. Analüüs on oluline nii põletikuliste seisundite, maksakahjustuste kui ka raseduse jälgimisel.

Funktsioon
  • Peamine koagulatsioonifaktor (faktor I)
  • Teisendatakse fiibriiniks, moodustades vereklombi
  • Toimib põletikulise reaktsiooni markerina (teravfaasiline valk)
Süntees
  • Toodetakse maksas ja endoteli rakkudes
  • Selle tootmist stimuleerivad põletikulised tsütokiinid (nt IL-6)
  • Poolestusaeg vereringes on 3-5 päeva
Protseduur
  • Vene verevõtt, tavaliselt küünarnukivere soontest.
  • Proov kogutakse sidrunhappe dekstroosi (CTAD) või naatriumsitraadi torusse.
  • Analüüs tehakse enamasti koagulomeetril, kasutades klombi moodustumise aega mõõtvaid teste.
Ettevalmistus
  • Uuringuks on vaja tühi kõht (8–12 tundi).
  • Oluline on teatada ravimite kasutamisest (nt anticoagulandid, steroidid).
  • Vältida füüsilist pingutust ja stressi enne verevõttu.
Füsioloogilised seisundid
  • Rasedus (eriti III trimestril)
  • Vanus (taseme tõus vananedes)
  • Stress ja füüsiline koormus
Haigused ja patoloogilised seisundid
  • Ägedad ja kroonilised põletikud (nt reuma, infektsioonid)
  • Kudede nekroos (infarkt, trauma, põletused)
  • Nefrootiline sündroom
  • Maksakahjustus (nt alkoholihepatiit)
  • Metastaatilised pahaloomulised kasvajad
Sünteesi vähenemine
  • Raske maksakahjustus (tsirroos, maksapuudulikkus)
  • Kaasasündinud fibrinogeemi puudulikkus (afibrinogeemia)
  • Alatoitumus või vitamiinipuudus (nt B6, C)
Kulu või lagunemine
  • Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIC)
  • Verekaotuse tüsistused (masuurne veritsemine)
  • Fibrinoliüüs (plasmineerimine)
  • Kasvajad koos fibrinolüüsiga (nt prostaadi kartsinoom)
Kliinilised sümptomid
  • Põhjendamatu verejooks või sinilabidaste teke
  • Trombide (vereklombide) kujunemine ilma selge põhjuseta
  • Kahtlus DIC või muude koagulopaatiate osas
  • Kroonilise põletiku või autoimmuunhaiguse jälgimine
Spetsialistide konsultatsioon
  • Hematoloog – veritsemis- või tromboosihäirete hindamisel.
  • Kardioloog – südame-veresoonkonna riski hindamisel (nt südameinfarkti järel).
  • Gastroenteroloog või hepatoloog – maksatalitluse hindamisel.
  • Günäkolooog – raseduse jälgimisel või raseduse ajal tekkinud tüsistuste korral.
Üldine Täiskasvanutel: 2.0–4.5 g/L või 6.0–13.0 μmol/L
Meestele 2.0–4.5 g/L
Naistele 2.0–4.5 g/L (võib tõusta raseduse ajal kuni 6–7 g/L)

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Fibrinogeen tõuseb

4
Nende haiguste korral on uuringutulemus tavaliselt normist kõrgem

Fibrinogeen langeb

1
Nende haiguste korral on uuringutulemus tavaliselt normist madalam

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!