Fibrinogeen
Kvantitatiivne · g/L
Normaalsed väärtused
Fibrinogeemi normid
Üldine
Täiskasvanutel: 2.0–4.5 g/L või 6.0–13.0 μmol/L
Mehed
2.0–4.5 g/L
Naised
2.0–4.5 g/L (võib tõusta raseduse ajal kuni 6–7 g/L)
Näitaja kohta
Fibrinogeen on vere koagulatsioonis vajalik valk, mida toodab maks. Selle kontsentratsiooni mõõtmine vereproovis aitab hinnata veritsemishäirete või liigse tromboidumise riski. Analüüs on oluline nii põletikuliste seisundite, maksakahjustuste kui ka raseduse jälgimisel.
Funktsioon
- Peamine koagulatsioonifaktor (faktor I)
- Teisendatakse fiibriiniks, moodustades vereklombi
- Toimib põletikulise reaktsiooni markerina (teravfaasiline valk)
Süntees
- Toodetakse maksas ja endoteli rakkudes
- Selle tootmist stimuleerivad põletikulised tsütokiinid (nt IL-6)
- Poolestusaeg vereringes on 3-5 päeva
Protseduur
- Vene verevõtt, tavaliselt küünarnukivere soontest.
- Proov kogutakse sidrunhappe dekstroosi (CTAD) või naatriumsitraadi torusse.
- Analüüs tehakse enamasti koagulomeetril, kasutades klombi moodustumise aega mõõtvaid teste.
Ettevalmistus
- Uuringuks on vaja tühi kõht (8–12 tundi).
- Oluline on teatada ravimite kasutamisest (nt anticoagulandid, steroidid).
- Vältida füüsilist pingutust ja stressi enne verevõttu.
Füsioloogilised seisundid
- Rasedus (eriti III trimestril)
- Vanus (taseme tõus vananedes)
- Stress ja füüsiline koormus
Haigused ja patoloogilised seisundid
- Ägedad ja kroonilised põletikud (nt reuma, infektsioonid)
- Kudede nekroos (infarkt, trauma, põletused)
- Nefrootiline sündroom
- Maksakahjustus (nt alkoholihepatiit)
- Metastaatilised pahaloomulised kasvajad
Sünteesi vähenemine
- Raske maksakahjustus (tsirroos, maksapuudulikkus)
- Kaasasündinud fibrinogeemi puudulikkus (afibrinogeemia)
- Alatoitumus või vitamiinipuudus (nt B6, C)
Kulu või lagunemine
- Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIC)
- Verekaotuse tüsistused (masuurne veritsemine)
- Fibrinoliüüs (plasmineerimine)
- Kasvajad koos fibrinolüüsiga (nt prostaadi kartsinoom)
Kliinilised sümptomid
- Põhjendamatu verejooks või sinilabidaste teke
- Trombide (vereklombide) kujunemine ilma selge põhjuseta
- Kahtlus DIC või muude koagulopaatiate osas
- Kroonilise põletiku või autoimmuunhaiguse jälgimine
Spetsialistide konsultatsioon
- Hematoloog – veritsemis- või tromboosihäirete hindamisel.
- Kardioloog – südame-veresoonkonna riski hindamisel (nt südameinfarkti järel).
- Gastroenteroloog või hepatoloog – maksatalitluse hindamisel.
- Günäkolooog – raseduse jälgimisel või raseduse ajal tekkinud tüsistuste korral.
Seotud uuringud
Otsi näitajat
FIB-4 indeks
Fibrinmonomeer
Fibrinogeeni polümorfism
Fibronektiin kuses
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine
24-tunnine pH-meetria
24-tunnine uriinalbumiin