Kortisooli ärkamise reaktsioon (CAR)

Kvantitatiivne · nmol/L

Normaalsed väärtused

Kortisooli ärkamise reaktsiooni normid

Üldine

Tavapärane CAR näitab selget kortisooli tõusu (ca 50-160%) 30–45 minutit pärast ärkamist võrreldes ärkamise nullpunkti tasemega. Seene kortisooli tüüpilised väärtused: ärgates 3,5–9,5 nmol/l; 30 min pärast 5,5–14,5 nmol/l.

Mehed

Meestel võivad väärtused olla veidi kõrgemad kui naistel, kuid erinevused ei ole alati olulised.

Naised

Naistel võivad menstruatsioonitsükli faas, rasedus või menopaus normväärtusi mõjutada.

Näitaja kohta

Kortisooli ärkamise reaktsioon (CAR) on test, mis mõõdab kortisooli taset süljes või veres kohe pärast hommikust ärkamist ja uuesti 30–45 minutit hiljem. See võimaldab hinnata organismi looduslikku stressihormooni reaktsiooni päevarütmi käivitumisel ning adrenalsüsteemi funktsionaalset tervist.

Mis on kortisooli ärkamise reaktsioon?

Funktsioon

Hindab keha hommikust kortisooli tõusu (ärkamise reaktsiooni) seoses ööpäevarütmiga.
Peegeldab adrenalsüsteemi võimet reageerida ärkamisele ja on marker kroonilise stressi või adrenalseisundite hindamisel.

Päritolu ja tähtsus

Kortisool on neerupealiste koore poolt toodetav peamine glükokortikoidne stressihormoon.
Terve inimese puhul peaks kortisooli tase järsult tõusma 30–60 minutit pärast ärkamist, mis on oluline energia mobiliseerimiseks ja päevaalguseks kohanemiseks.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient võtab iseseisvalt süljeproovi spetsiaalsesse torusse täpselt ärgates (0 minutit) ning seejärel 30 ja 45 minutit hiljem.
Oluline on võtta proov kohe ärgates, enne söömist, joomist, hammaste pesu või suitsetamist.
Proovid märgistatakse, hoitakse külmkapis (vajadusel) ja saadetakse laborisse analüüsiks.

Ettevalmistus

Eelneval ööl tuleks vältida alkoholi ja raskeid toite.
Tuleb vältida intensiivset füüsilist koormust ja stressirohkeid olukordi testi eel.
Tavameditsiini kasutamise kohta tuleb arstiga eelnevalt konsulteerida.

Kõrge kortisooli ärkamise reaktsioon (suurenenud CAR)

Psühholoogilised ja elustiililised tegurid

Krooniline stress või ärevus
Põletikuline seisund
Ebaregulaarne uneharjumus
Vaimsed koormushäired (nt põletikuhoog)

Meditsiinilised seisundid

Metaboolsed häired
Kardiovaskulaarsed riskitegurid
Mõned tüübid depressioonist

Madal kortisooli ärkamise reaktsioon (vähenenud CAR)

Adrenalsüsteemi funktsionaalsed häired

Adrenaalne väsimus (HPA-telje mahasurumine)
Krooniline väsimus
Põletikuliste haiguste tagajärjed

Psüühikahäired ja patoloogiad

Püsiv depressioon (mõned vormid)
PTSD (posttraumaatiline stressihäire)
Addisoni tõbi (esinemisel)

Indikatsioonid: millal tehakse seda testi?

Kliinilised sümptomid ja kahtlused

Pikaajaline väsimus, energiapuudus
Stressiga seotud tervisehädade hindamine
Kahtlus adrenalsüsteemi dysfunktsiooni (nt Addisoni tõbi, Cushingi sündroom) kohta
Une- ja ärkamishäired

Soovitavad spetsialistid