Raskus hingamine
Kirjeldus
Raskus hingamine (düspnoe) on tavaline sümptom, mille korral on tunne, et õhku ei piisa või hingamine nõuab ebaharilikku pingutust. See võib ilmneda pikkamisi või järsult ning viidata nii lihtsatele kui ka tõsistele terviseprobleemidele.
Raskus hingamine on tunne, et hingamine on vaevaline, sissehingamine on puudulik või tekib tundmus, nagu õhk ei jõuaks kopsudesse. Tavaliselt toimub hingamine automaatselt, kuid teatud tingimustel aktiveerub aju, et suurendada hingamissagedust ja sügavust. See võib olla seotud hapniku puudusega organismis, vere happesuse muutustega või hingamisteede, kopsude või südame probleemidega. Sümptom võib kaasneda rindkere pingetunde, ärevuse või lämbumistundega.
- Intensiivne füüsiline koormus (nt sport)
- Ärevus, paanikahood või stress
- Ülekaalulisus, mis avaldab survet rindkerre
- Kõrge kõrgus (hapniku vähesus õhus)
- Rasedus (imetaja survet diafragmale)
- Kerged ülemised hingamisteede infektsioonid (näiteks nohu)
- Allergiad (tolm, loomaniidud)
- Bronhiaalset astmat või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
- Kopsupõletik (pneumoonia), bronhiit või kopsuemboolia (veresoonte ummistus)
- Südamepuudulikkus, angina pektoris või südameinfarkt
- Anemia (vere punaliblede puudus, mis transportivad hapnikku)
- Kopsu- või rinnaõõne kasvajad
- Hingamisteede kehastumine või äge ummistus (nt toidujääk)
- Autoimmuunhaigused või kopsukoe kahjustus (fibroos)
Kui raskus hingamine on kerge ja ilma hädaohlikke lisasümptomiteta, võib proovida järgmist: 1) Puhka – istu sirge seljaga või toeta end padjadele, et kergendada rindkere laienemist. 2) Rahune – keskendu aeglasele sissehingamisele läbi nina ja väljahingamisele läbi suu. 3) Õhusta ruum – tagage värske õhuvool. 4) Võta sooja aurusauna (duši all) või kasuta õhuniisutit, et niisutada kuiva õhku. 5) Joo piisavalt vedelikku, et hoida limaskestad niisked. 6) Vältige suitsetamist, tugevaid lõhnaaineid ja külma õhku. Ärge kasutage ilma arsti nõusolekut ravimeid, mis laiendavad bronhe (nt inhalaatorid), kui need pole teile juba määratud. Kui sümptomid ei leevene või halvenevad, pöörduge arsti poole.
- Äkiline, tugev hingamisraskus, mis takistab kõnelemist või liikumist
- Rindkere tugev valu või survetunne, mis võib levida käele, kuklale või lõuale (võib viidata südameinfarktile)
- Huulte või näonaha sinakas värvus (tsüanoos) – hapnikupuuduse märk
- Teadvuse muutus, uimasus või segasus
- Kõrge palavik ühesköha, raskema hingamise ja rinna valutundega (võib olla kopsupõletik)
- Kuristamine või hingamisteede täielik ummistus
- Kiire või ebatavaline südame löögisagedus koos hingamisraskusega
- Raskus hingamine, mis halveneb puhkuse ajal või öösel
- Püsiv köha koos verise või rohelise sliimiga
- Jalgade või kõhtu turse koos hingamisraskusega (võib viidata südameprobleemidele)
- Pikaajaline või halvenev hingamisraskus, isegi kerget tegevust tehes
- Kaalulangus ilma põhjuseta kohes hingamisraskusega
- Teadaoleva kroonilise haiguse (nt astma, südamepuudulikkus) ägenemine