Mioglobiin

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Mioglobiini normid

Üldine

Mioglobiini taset mõõdetakse vereplasmas või seerumis. Normi väärtused võivad sõltuda laborist.

Mehed

Tavaliselt 28–72 µg/L (või 19–92 µg/L vastavalt mõnele metoodikale).

Naised

Tavaliselt 25–58 µg/L.

Näitaja kohta

Mioglobiin on rakuvärvi, mis talletab hapnikku ja varustab sellega skeletilihaseid. Selle tase veres tõuseb kiiresti lihaskahjustuste korral, muutudes oluliseks biomarkeriks südameinfarkti, lihasnekroosi või muude traumade diagnoosimisel.

Mis on mioglobiin?

Funktsioon

Hapniku sidumine ja transport lihaskoe rakkudesse.
Tagab lihastele energia intensiivse koormuse ajal.

Päritolu

Peamiselt sünteesitakse ja salvestatakse südamelihases ja skeletilihastes.
Vabaneb vereringesse lihaskoe kahjustuse või nekroosi korral.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse verenäidis veenist, tavaliselt küünlavarreni.
Võib olla vaja ka uriininäidist.
Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt vastutulek), kuid tuleb järgida arsti või labori juhiseid.

Kõrge mioglobiini tase

Südame probleemid

Äge südameinfarkt (miokardi infarkt)
Müokardiit (südamelihase põletik)

Lihaskahjustused

Raske füüsiline trauma või pigistusvigastus
Rabdomüolüüs (kiire lihaslagunemine)
Mürgistus (nt alkoholi või uimastitega)
Põletikulised lihashaired (müosiit)

Muud põhjused

Pärast intensiivset trenni või lihaste ülekoormust
Mõned neeruhaigused (häiritud eritumine)
Elektrišokk või pikem krampide periood

Madal mioglobiini tase

Võimalikud põhjused

Väga harva esinev seisund, kuna organism toodab mioglobini pidevalt.
Rasked autoimmuunhaigused, mis kahjustavad lihaskude sünteesi.
Eriti rasked alatoitumus- või proteiini puudujäägi seisundid.

Indikatsioonid: millal tehakse mioglobiini uuring?

Peamised sümptomid

Tugev rinnakipu, kahtlus südameinfarkti suhtes
Pärast suurt füüsilist trauma või elektrišokki
Lihaste tundetus, tugev valulikkus ja pruunika uriini teke (rabdomüolüüsi märgid)
Müosiidi või muu lihaspõletiku kahtlus

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida