Tume uriin

Kirjeldus

Uriini värvuse märgatav tumenemine, mis võib olla pruunikas, oranžikas või isegi teekarva.

Tume uriin tähendab, et uriini värvus on tavapärasest kollasest oluliselt tumedam. See on nähtus, kus uriin võib olla kontsentreerunud kollane, pruun, oranž või sarnaneda teega. Värvuse muutuse põhjustab tavaliselt uriinis sisalduvate ainete, nagu urobiliinogeeni või bilirubiini, suurenenud kontsentratsioon või sinna sattunud võõrained ained (nt veri, müoglobiin). See võib olla ajutine ja kahjutu (nt vähese vedelikutarbimise tõttu) või aga märk mõnest terviseprobleemist (nt maksa- või neeruhaigusest).

Sagedased ja tavaliselt mittemurettekitavad põhjused
  • Dehüdratatsioon (vedelikupuudus): Vähese joogivee tarbimise korral muutub uriin kontsentreeritumaks ja tumedamaks.
  • Toit ja jook: Mõned toiduained (nt oad, revand) või jookided (nt must kohv, tume tee) võivad uriini värvust ajutiselt muuta.
  • Ravimid: Mõned vitamiinid (eriti B-rühma), antibiootikumid (nt nitrofurantoiin), lahtistid või malariavastased ravimid võivad põhjustada tumedat uriini.
  • Kehaline koormus: Intensiivne füüsiline treening võib põhjustada lihaskudede kahjustust, mis vabastab müoglobiniini uriini.
Tõsisemad terviseprobleemid või hoiatusmärgid
  • Maksa- või sappepõletik (hepatiit, tsirroos): Maksa kahjustus võib põhjustada bilirubiini kogunemist uriini, muutes selle tumedaks või teekarva.
  • Neeruhaigused või infektsioonid (nt neerukivitõbi, glomérulonefriit): Veri (hematuuria) või valk (proteinuuria) uriinis võib muuta selle värvi.
  • Kusepõie- või kusepõiekaela põletik: Veri uriinis on sagedane sümptom.
  • Verihaigused (nt hemolüütiline aneemia): Punaste vereliblede lõhustumine vabastab hemoglobiini, mis võib uriini muuta punakaspruuniks.
  • Pahaloomulised kasvajad (eriti kuseteede süsteemis).
  • Metaboolsed häired (nt porfüüria).

Kui tume uriin ilmes ilma muude häirete ja valu tundmiseta, võid esmalt proovida järgmist: 1) Suurenda vedeliku tarbimist – joo rohkem vett, et uriin lahjenduda ja värvus normaliseeruks. 2) Peatu mõtte – kas oled hiljuti söönud mõnda toitu või võtnud ravimeid, mis võivad värvust muuta? 3) Väldi võimalikke põhjuseks olevaid toiduid või jooke (nt kohvi, alkoholi) mõneks päevaks. Oluline on jälgida, kas sümptom kaob. Kui tumedus püsib üle 24-48 tunni või kaasnevad muud tervisehäired, on kohustuslik konsulteerida arstiga. Enne arsti juurde minekut ära võta uusi ravimeid sümptomi leevendamiseks.

Vajadus kiireks meditsiiniliseks abiks (kutsuge kiirabi või sõitage haiglasse):
  • Kui tumeda uriiniga kaasneb äge, särgiv valu kõhu- või seljaosas (võib viidata neerukivile).
  • Vere nähtav väljavool ureetrist koos uriiniga.
  • Kõrge palavik (üle 39°C), külmavärinad või teadvuse muutused (letargia, segasus).
  • Võimetus uriinieritust teha (anuuria) või uriinierituse täielik peatamine.
  • Tugev iiveldus ja oksendamine, mis takistab vedeliku joomist.
Kohustuslik arstlik kontsultatsioon lähima päeva jooksul:
  • Tume uriin kestab üle 2 päeva, isegi kui joon palju vett.
  • Uriinil on selgelt verine (punane või roosa) värvus.
  • Kaasnevad muud sümptomid nagu kollane nahavärvus (žaundice), silmade valgete osade kollastus, väsimus.
  • Uriinierituse sageduse või koguse märgatav muutus (nt sagedamini või harvemini kuseajad).
  • Kõhulahtisus või läkakäigud, mis võivad viidata dehüdratatsioonile.