Tumedavad küüned
Kirjeldus
Küünte värvuse püsiv või progresseeruv tumenemine, mis ei ole seotud välistega (nt mustusega). See võib esineda üksikult või koos muude nahamuutustega.
Küünte tumenemine ehk küünte melanonühhia on pigmentatsioonihäire, mille puhul küüneplaadi tekivad pruunid, hallid või mustad triibud, laigud või täielikult värvunud alad. See on pigmenti melaniini liigse koguse tulemus küüne all. Värvumine võib olla püsiv või muutuda aja jooksul, ulatudes küüne ühest servast teiseni või katkes küüne põhja ümbruses. Füloonühhia – tumedate vertikaalsete triipude esinemine küünel – on üks sagedasemaid ilminguid. Tumenemine võib olla pigem kosmeetiline mure, kuid võib olla ka signaal tõsisemast terviseprobleemist, eriti kui see tekib kiiresti või on seotud muude sümptomitega.
- Trauma või vigastus (nt küüne alla tekkinud veresoonte purunemine ehk subunguaalne hematoom). See on sageli tumepunane või must ning liigub küüne kasvuga kaasa.
- Mikroobsed infektsioonid, näiteks seen- või pärmseened (onühhomükoos). Küüned võivad muutuda pruunikaks, kollakaks või halliks, muutuda paksemaks ja rabedamaks.
- Mõned ravimid (nt tsütostaatikumid, antimalaariaravimid, minosükliin). Värvumine võib olla üldine või triibuline.
- Nikotiini tarbimine (suletel käte küüned võivad kollakaspruuniks muutuda).
- Vanusega seotud muutused või üldine pigmentatsiooni suurenemine.
- Benseeni või fenooli sarnaste kemikaalide kokkupuude.
- Melanoom – kõige ohtlikum nahakasvaja, mis võib tekkida küüne all (subunguaalne melanoom). Kliinilised tunnused: lai (üle 3 mm), ebakorrapäraste piiridega must või pruun triip, mis ei liigu küüne kasvuga (Hutchinsoni märk – värvuse levik küünenahale); värvuse muutus või kiire areng.
- Nahakasvajad, mis ei ole melanoomid (nt küünepõletikust põhjustatud basaalkoerakkude kartsinoom).
- Endokriinsed häired, näiteks Addisoni tõbi (neerupealise korteksi funktsioonipuudulikkus), mis põhjustab üldist nahapigmentatsiooni, sealhulgas küüntel.
- Vitamiinipuudulikkus (eriti B12-vitamiini või foolhappe puudus).
- Süsteemsed haigused, näiteks HIV, kopsuhaigused või maksahaigused.
- Autoimmuunhaigused, näiteks lupus erythematosus või psoriaas, mis võivad kaasa tuua küünete muutusi ja pigmentatsiooni.
Kui tumenemine on ilmselt seotud trauma või kerge seeninfektsiooniga, võid proovida järgmist:
1. Jälgi muutusi: Tee pilti küünest ja jälgi regulaarselt, kas värvumine laieneb, muutub tumedamaks või liigub küüne kasvuga. Küüne lõikamisel jälgi, kas värvunud osa on liikunud.
2. Hügieen: Pese käsi ja jalad korralikult, hoida küüned kuivad ja lühikesed, et vältida seeninfektsiooni levikut.
3. Vältige traumatiseerimist: Kaitse küünsi vigastuste eest, kui töötate käsitsi või tegelete spordiga.
4. Kaitse UV-kiirguse eest: Vältige pikka päikese käes viibimist ilma kaitsekreemita; see kehtib eriti, kui põhjus on seotud pigmentatsioonihäiretega.
5. Retseptita vahendid: Kergete seenhaiguste puhul võib proovida apteegist saadavaid küünelakke või kreeme, kuid need ei pruugi aidata, kui põhjus on teistsugune.
6. Ärge värvige tumedaks: Ärge katke küünt tumeda küünelakiga või püüdke seda ise eemaldada; see võib varjata olulisi muutusi ja viivitada diagnoosiga.
TÄHTIS: Kodused meetodid ei asenda arsti konsultatsiooni, eriti kui põhjus on teadmata või kui on kahtlus raskema haiguse osas.
- Värvunud triip või laik laieneb kiiresti või muutub oluliselt tumedamaks.
- Pigmentatsioon levib küünelt küünenahale või sõrme otsa (Hutchinsoni märk) – see on melanoomi väga oluline hoiatusmärk!
- Küüne struktuuri muutused: küünest saab paksem, praguneb, lõheneb või tõuseb alusest lahti (onühholüüs).
- Valu, turse, punetus või eritis küüne ümbruses.
- Tumenemine ilma selge traumata, eriti kui see on ainult ühel küünel (mitmel küünel võib olla näiteks seenhaigus).
- Tumenemisega kaasnev kaalulangus, väsimus, söögiisu vähenemine või öine higistamine.
- Värvumine tekib koos muude nahamuutustega (nt uute sündide teke, laigud kehal).
- Kõhuvalu, iiveldus, kollasus silmamuna valge osas või üldine naha kollakas värvus (maksaprobleemide märk).
- Kui teie perekonnas on olnud nahakasvajaid, eriti melanoomi.
- Kui te võtate ravimeid, mis võivad põhjustada pigmentatsiooni, kuid muutus on ärritav või kahtlane.