Punetavad silmad
Kirjeldus
Punetavad silmad on üldine seisund, mida iseloomustab silmakesta või silmavalge punetus, paistetus, kirme või ärritus.
Punetavad silmad on sageli märk silmakona veresoonte laienemisest või põletikust. Silma valgel osal (skleera) asuvad väikesed veresooned laienevad, kui need on ärritatud või täidetud rohkem verega, et toimetada hapnikku ja aineid põletiku vastu võitlemiseks. See laienemine muudab silma punaseks või roosaks. Ärrituse või põletiku võivad põhjustada paljud tegurid, alates keskkonnast kuni infektsioonideni.
- Allergiad (nt tolm, loomanihed, õietolm)
- Kuivad silmad (pisarate ebapiisav tootmine)
- Visuaalne väsimus (pikk ekraanitöö, lugemine)
- Une puudus või väsimus
- Keskkonnamõjud (tolm, suits, tugev tuul, päikesevalgus)
- Kontaktläätsede kandmine liiga kaua või vale hooldus
- Kerge füüsiline ärritus (nt silma hõõrumine)
- Konjunktiviit (silmapõletik) – viirusne, bakteriaalne või allergiline
- Blefariit (laukhääbuvikupõletik)
- Kornea kahjustus või muhk
- Eesmise kambri uveiit (väärikestepõletik)
- Glaukoom (silma survetõbi) – eriti äge rünnak
- Silmatrauma või võõrkeha silmas
- Mõned süsteemsed haigused (nt autoimmuunhaigused)
Kui punetavad silmad on kerge ärrituse tulemus, võib proovida järgmist:
1. Puhka oma silmi: Välti pikka ekraanivaatamist, lugege hämaras valguses ja maga piisavalt.
2. Kasuta kunstlikke pisaraid või silmatilku: Need võivad niisutada kuivi silmi ja loputada ärritajaid. Vali sobivad ilma konservantideta preparaadid.
3. Jahtivad või soojad kompressid: Paiga puhtal rätikal märg kompress silmadele 10-15 minutiks. Jahtiv kompress sobib paistetusele ja allergiale, soe kompress aitab blefariidi või kuivade silmade korral.
4. Välti ärritajaid: Ära hõõru silmi, välti suitsu, tugevat tuult ja päikesevalgust. Kaitse silmi prillidega.
5. Hoia kontaktlääntse puhtana: Kanna neid ainult soovitatud aja ja puhasta regulaarselt.
6. Kasuta antihistamiine: Allergia korral võivad aidata suukaudsed või silmatilgad, kuid konsulteeri enne apteekriga või arstiga.
Tähtis: Kui sümptomid ei parane 1-2 päeva jooksul või halvenevad, lõpeta iseravimine ja pöördu arsti poole.
- Tugev valu silmas või pea ümbruses
- Äkiline või oluline nägemise halvenemine, hägune nägemine
- Valguse ebatavalise tundlikkuse (valgustundlikkuse) teke
- Silma nähtava vigastuse, löögi või võõrkeha sattumise järel punetus
- Äkilise helkirju või udu nägemine valgusallika ümber
- Ühe või mõlema silma liikumisvõime kaotus või väljaulatuva silma tunne
- Kõrge palavik (>38°C) punetavate silmadega koos
- Rohke eritis (mäda) silmast, mis kleepub laugud kokku, eriti hommikul
- Imikud või väikelapsed punetavate silmadega
- Inimesed, kellel on glaukoomi anamnees või opereeritud silmad
- Patsiendid, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud (nt kemoteraapia ajal)
- Punetavad silmad pärast operatsiooni või invasivset protseduuri silmale
- Sümptomid, mis ei reageeri iseravile 48 tunni jooksul või halvenevad kiiresti