Punased ja paistetanud igemed
Kirjeldus
Punased ja paistetanud igemed on tavaline probleem, mis võib viidata igemepõletikule ehk gingiviidile. See on düsfooni ajal esinev sümptom, mida ei tohiks ignoreerida.
Punased ja paistetanud igemed on igemekoe põletiku peamine märk. Terve igemekude on helepunane ja tihe, see ei peaks kerge puudutusega verd jooksma. Põletiku korral igemed muutuvad eredamaks, tursebuvad, valulikkustundlikumaks ning võivad kerge ärrituse korral verd jooksma hakata. Põhjus on enamasti bakteriaalsete ladestuste (plaki) kogunemine dientele ja igemetele, mis põhjustab immuunvastust ja põletikku.
- Ebastabiilne hammaste pesemine ja niitimine, mis võimaldab bakteriaalset plakki koguneda.
- Hormonaalsed muutused (näiteks rasedus, menopaus).
- Mõned ravimid (näiteks vereõhukuse suurendajad, mõned ensamiinid).
- Tobakasuitsetamine, mis ärritab igemeid.
- Ebatasakaalustunud toitumine, eriti C-vitamiini puudus (skorbuut).
- Igemepõletik (gingiviit) – selle esimene ja peamine märk.
- Parodontiit – igemepõletiku edasijõudnud vorm, mis kahjustab luud ja võib viia hambakaoteni.
- Süsteemsed haigused nagu diabeet, mis mõjutavad vereringet ja immuunsust.
- Autoimmuunhaigused (näiteks lupus).
- Vähk või vähiravid (keemoteraapia).
1. Korralik suuhügieen: Pese hambaid vähemalt kaks korda päevas pehme harjaga, kasuta hammasniiti iga päev, et eemaldada plakk igemepiiridelt.
2. Antiseptilised suuvesid: Kasuta hambaarsti soovitatud kloorheksidiini või teiste antiseptiliste ainetega suuvesisid lühiajaliselt (2-3 nädalat), et kontrollida baktereid.
3. Soolalahus: loputa suud soojaga lahjendatud soolveega, et leevendada põletikku ja turse.
4. Toitumine: Söö C-vitamiini rikast toitu (sidrunid, kiivid, paprika), vält liiga kuumi või külmi jooke ja toite.
5. Ära kasuta tobakat: Suitsetamine ja tubakatomine ärritab igemeid oluliselt.
Kui sümptomid ei parane 1-2 nädala jooksul, on oluline pöörduda hambaarsti poole.
- Tugev või püsiv igemede verejooks, mis ei peatu tavaliste meetoditega.
- Eriline turse, valu või mäda eritumine igemetelt.
- Hambad muutuvad liikuvaks või tundub, et need lahknevad igemetest.
- Kõrge palavik koos igemepõletikuga.
- Püsiv halb suulõhn, mis ei kao pärast hammaste pesemist.
- Igemede tõmblus või märgatav muutus nende kujus/värvis.