Tinea cruris
Kirjeldus
Tinea cruris on levinud seenehaigus, mis mõjutab niiskeid ja sooje kehapiirkondi, peamiselt kubeme ja reie sisekülgi. See infektsioon põhjustab sageli tugevat sügelust ja nahapunetust, mistõttu võib oluliselt mõjutada igapäevast elukvaliteeti. Õigeaegne tuvastamine ja ravim on olulised, et vältida infektsiooni levikut ja korduvumist.
Tinea cruris on dermatofüütseente (seente) põhjustatud nahainfektsioon, mis lokaliseerub peamiselt kubemepiirkonda, reie siseküljele, tuharatele ja harvemini kõhule. Need seened elutsevad naha sarvikkihis, toitudes naha valkudest (keratiinist). Haigus levib otsesel kokkupuutel või kaudselt nakatunud esemete (nt rõivad, käterätikud, saunapüksid) kaudu. Sooja ja niiske keskkonna tõttu on see eriti levinud sportlaste ja aktiivsete inimeste hulgas.
- Intensiivne sügelus kubeme- või reiepiirkonnas.
- Punakas, sõõrikukujuline lööve, mille servad on selgelt eristatavad ja võivad olla veidi punnis või kaetud tillukeste vahakestega.
- Naha kuivus, lõhenemine või kerge pakitunne haardunud alal.
- Põletikuline punetus, mis võib hiljem muutuda pruunikaks.
- Ebamugavustunne hõõrdumise tõttu rõivaste vastu.
- Infektsiooni võimalik levik ümbritsevatele nahapiirkondadele või sekundaarse bakteriaalse infektsiooni teke tugeva sügeluse ja kratsimise tõttu.
Põhiliseks põhjuseks on dermatofüütseente (nt Trichophyton rubrum) nakatumine. Risk suureneb soojas ja niiskes keskkonnas. Peamised riskitegurid hõlmavad: intensiivset higistamist (nt sportimise ajal); tihedate või mitteläbilaskvate (näiteks sünteetiliste) aluspesu ja pükste kandmist; avalike duššide, saunade või riietusruumide kasutamist; jagatud rõivaste, käterätikute või voodipesu kasutamist; olemasolevat teist seeneinfektsiooni (nt jalalabadel); immuunsüsteemi nõrgenemist; ning diabeeti või ülekaalulisust.
Arst (tavaliselt dermatoloog või perearst) seab diagnoosi peamiselt nahale klinilise vaatluse alusel. Tüüpilised sõõrikukujulised lööved on sageli iseloomulikud. Kui diagnoos on kahtlane, võetakse nahakaabits või kraapist nahaproov, mida uuritakse mikroskoobi all, et tuvastada seenelihakesi. Mõnel juhul võidakse proov saatmiseks laborisse seeneviljade kasvatamiseks. See aitab täpselt tuvastada seene liigi ja välistada teisi sarnaseid nahahaigusi nagu ekseem, psoriaas või bakteriaalne infektsioon.
Ravi põhineb peamiselt kohalikel antimükootikumidel (seenevastastel kreemidel, geelidel või pihustites), mida manustatakse haardunud alale 1-2 korda päevas tavaliselt 2-4 nädalat. Levinud toimeained on klotrimasool, mikonasool või terbinafiin. Raskematel või pikaajalisematel juhtudel võib arst välja kirjutada suukaudseid seenevastaseid tablete (nt flukonasooli või terbinafiini). Oluline on ravi lõpuni viia, isegi kui sümptomid on kiiresti kadunud. Raviga koos on vaja hoolitseda hügieeni eest: hoida piirkonda kuiva, kanda puuvillast ja õhulist aluspesu, vältida jagatud rõivaid ning kuivatada keha korralikult pärast pesemist.
Tasub konsulteerida arstiga, kui esimest korda ilmnevad sarnased sümptomid, et kinnitada diagnoos. Pöörduge kindlasti arsti poole, kui iseravim (kohalikud seenevastased kreemid) 1-2 nädala jooksul ei too paranemit; kui punetus, sügelus või lööve levib kiiresti; kui tekkib tugev valu, paistes või mädaeritus (mis võib viidata bakteriaalsele infektsioonile); või kui teil on aluseks diabeet või immuunsüsteemi nõrgestav haigus. Õigeaegne abi aitab kiiremini paraneda ja välistada tüsistusi.