peanahuste seenevähk (Tinea capitis)
Kirjeldus
Peanahuste seenevähk, tuntud ka ka Tinea capitis, on peanaha ja juukse kandiline pärm- või hallitusseene põhjustatud nakkus. See on väga nakkav ja esineb enim väikelastel, põhjustades sümptomeid nagu kõhedad laigud, juuste murdumine või isegi püsiv juuksekadu, kui seda ei ravi õigeaegselt. Õige diagnostika ja ravim on olulised nakkuse leviku peatamiseks ja tüsistuste vältimiseks.
Peanahuste seenevähk on peanaha ja juuste kandiline seeninfektsioon, mida põhjustavad dermatofüüdid – seened, mis toituvad keratiinist (valk, mis sisaldub naha, juuste ja küünte koes). Need seened tungivad juuste vartesse ja naha kihti, põhjustades põletikulist reaktsiooni. Erinevalt teistest nahaseenhaigustest võib Tinea capitis mõjutada ka juukse kasvu ja struktuuri, tekitades isegi püsivat kiilastumist (alopecia), kui ravida liiga hilja. See on kergesti leviv haigus, mis levib otsesel kontaktil nakatunud inimese või loomaga või kaudselt nakatunud esemete (nt mütsid, kammid) kaudu.
- Karvade murdumine naha lähedal, mis tekitab must-punakatena näivaid täppe (n-ö must-täpiline vorm).
- Kõhedad, sarnased ägedale ekseemile punased laigud peanahal, mis võivad sügelda.
- Kollakashalli värvi, lehtrikesi meenutavad koorikud (keriood) laikudel.
- Juuste kadu teatud piirkondades (alopecia).
- Suurenenud ja valulimmõlmed lõugadel või kaelal (reaktiivsed lümfisõlmed).
- Kerion – suur, pehme, mädanikuline ja valutav põletikuline moodustis, mis võib jätta armistunud ala ja püsiva kiilastumise.
- Favus – kollakaspruunid, kausikujulised koorikud (skutuumid), mis on iseloomulikud kroonilisele nakkusele.
Peamisteks põhjustajateks on dermatofüütsed seened, eriti perekonnad Trichophyton ja Microsporum. Nakatumine toimub:
- Otsene kontakt: Nakatunud lapse, täiskasvanu või lemmikloomaga (eriti kasside ja koertega).
- Kaudne kontakt: Kasutades nakatunud isiku isiklikke esemeid nagu kammid, rätikud, mütsid, padjad või diivanid.
- Riskitegurid: Enamasti mõjutab see haigus 3–7-aastaseid lapsi. Soojad ja niisked tingimused, ülerahvastatud elamistingimused, nõrgenenud immuunsüsteem ning lähedane kontakt kollektiives (kool, lasteaed) suurendavad nakatumise ohtu. Täiskasvanutel on seeninfektsioon haruldane tänu naha rasvasele eritisele (sebum), mis sisaldab seenevastaseid happeid.
Arst (enamasti perearst, dermatoloog või nahaarst) teeb diagnoosi järgmiste meetodite abil:
1. Kliiniline uuring: Laigude välimuse ja asukoha hoolikas hindamine Woodi lambi (ultraviolettvalguse) all, kus mõned seeneliigid helendavad roheliselt.
2. Mikroskoopia: Juustesamba või kooriku proovi võtmine ja uurimine mikroskoobi all kohe või pärast KOH (kaaliumhüdroksiidi) lisamist, et näha seenelõngu ja eoseid.
3. Seenekultuur: Proovi saatmine laborisse kasvatamiseks, et täpselt tuvastada seeneliik ja määrata tundlikkus ravimitele. See on kuldne standard, kuigi tulemused võtavad mitu nädalat.
4. Dermatooskoopia: Spetsiaalse seadme abil suurendatud pilt nahast, mis võib aidata eristada teistest haigustest.
Kuna seen tungib juuste sisse, on kohalikud kreemid ja salvid üksi tavaliselt ebapiisavad. Ravi põhineb süsteemsetel (suukaudsetel) ravimitel:
- Suukaudsed seenevastased tabletid: Kõige sagedamini kasutatakse griseofulviini või terbinafiini mitu nädalat (tavaliselt 6-8 nädalat). Ravikurss tuleb lõpuni viia, isegi kui sümptomid paranevad.
- Kohalik ravi: Seenevastased šampoonid (nt ketokonasooli või seleensulfiidiga) mitu korda nädalas aitavad vähendada seenespooride levikut ja kaitsta teisi pereliikmeid.
- Hügieeninõuded: Nakatunud isik peab kasutama eraldi kammi, rätikut ja linaseid. Kõik pereliikmed peaksid kasutama ennetavat seenevastast šampooni. Lemmikloomi tuleb vajadusel veterinaari juures läbi vaadata ja ravida.
- Jälgimine: Arst kontrollib ravitulemust regulaarselt, et veenduda nakatumise kadumises.
Kontakteeruge arstiga kohe, kui lapsel või täiskasvanul tekib peanahale:
- Kiiresti leviv, kõhedaid laike või koorikuid.
- Juuste murdumine või kadu üksikutes piirkondades.
- Suured, punased, mädanikulised või väga valulised laigud (võib viidata kerion'ile).
- Püsiv sügelus, mis ei leevene tavaliste šampoonidega.
ERITI OLULINE on kiire konsultatsioon, kui haigus on diagnoositud koolis või lasteaias – see aitab takistada epideemiat. Ärge ravige lapsel iseseisvalt kortikosteroididega kreeme, need võivad sümptomeid varjata ja olukorda halvendada.