Parünühhia (küüneümbruse põletik)

Kirjeldus

Parünühhia on küüne ümbritseva koe – küünevalu või küünepõhja – põletik, mis on tavaliselt põhjustatud bakteriaalsest või seeneinfektsioonist. See on üsna sage olukord, mis võib põhjustada olulist valu, punetust ja paistetust, seega õigeaegne tuvastamine ja ravi on väga olulised.

Parünühhia on küünevalu või küünepõhja nahakoja äge või krooniline põletik. See tekib siis, kui nahk küüne ümber kahjustub, lõheneb või ärritub, mis võimaldab bakteritel (nt stafülokokkid) või seentel (nt Candida) infektsiooni tekitada. Äge parünühhia areneb kiiresti, sageli trauma tõttu, ja on valulik. Krooniline parünühhia areneb aeglasemalt, sageli pideva niiskuse või ärrituse tõttu (nt sagel käte märjaks minek), ning võib põhjustada küüne deformatsiooni.

Ägeda parünühhia sümptomid
  • Kiirelt tekkiv punetus ja turse küüne ühes või mõlemas küljenurgas
  • Pulssiv või löövikvalu
  • Soojuse tunne infektsioonipiirkonnas
  • Mädakogumi (abstsessi) teke, mis võib olla valge või kollakas
  • Naha eraldumine küünest
Kroonilise parünühhia sümptomid
  • Punetuse ja paistetuse aeglane teke, mis võib tulla ja minna
  • Valu võib olla vähem intensiivne või puududa täielikult
  • Küüneümbruse nahk võib muutuda paksunemise, kõverdumise või eraldumise tõttu küünest
  • Küüneplaat võib muutuda roheliseks (bakteriaalse infektsiooni korral) või muuta värvi ja struktuuri (seene korral)
  • Infektsioonipiirkonna tundlikkus puudutamisele

Parünühhia põhjustajad jagunevad infektsiooni tüübi järgi. Äge vorm on enamasti bakteriaalne (tavaliselt Staphylococcus aureus), mis satub organismi läbi väikeste lõikede, küünte lõikamise vigu või küünenahkade eemaldamise tõttu. Krooniline vorm on sageli seotud seene- (nt Candida) või seguinfektsiooniga. Peamised riskitegurid hõlmavad: sagest kätlemist või niiskesse keskkonda viibimist (nt koristajad, kokad), küünte lõikamist liiga lühikeseks või küünenahkade eemaldamist, küünelihase (ingrown nail), suhkurtõbe (mis vähendab immuunsust), nahahaigusi nagu ekseem, ning immuunsüsteemi nõrgenemist.

Enamikul juhtudel piisab visuaalsest ja füüsilisest läbivaatusest. Arst hindab küüneümbruse välimust, turse, punetuse ja valulikkuse astet. Kui on kahtlus bakteriaalse või seenepõhise infektsiooni kohta või kui esialgne ravi ei ole efektivne, võib olla vaja teha laboratoorset analüüsi. Selleks võetakse mädaproov või koeosake, mida uuritakse mikroskoopiliselt ja/või kantakse kultuurile, et täpselt tuvastada patogeen ja määrata tundlikkus antibiootikumidele või antimükootikumidele.

Ravi sõltub infektsiooni tüübist ja raskusastmest. Ägeda bakteriaalse parünühhia korral, kus abstsessi veel ei ole, võib piisata soojadest vannitustest ja kohalikest antibiootilistest kreemidest (nt mupirotsiin). Kui on tekkinud mädakogum, peab arst sageli selle dreenima (avatama), mis leevendab valu ja kiirendab paranemist. Pärast dreenimist võib olla vaja suukaudseid antibiootikume. Kroonilise või seenepõhise parünühhia korral on ravi põhiliseks komponendiks pidev kuivuse hoidmine ja kohaliku või suukaudse antimükootilise ravi kasutamine. Rasketel või korduvatel juhtudel, kus on tekkinud püsiv küünemoon, võib olla vaja väikest kirurgilist protseduuri küünemoe osaliseks eemaldamiseks.

Pöörduge perearsti või nahahaiguste (dermatoloogi) poole, kui: punetus, turse ja valu küüneümbruses ei vähene mõne päeva jooksul isehoidlike meetmete (nt soojad vannid, hoolitsus) korral; kui tekib selgelt nähtav valkjas või kollakas mädakogum (abstsess); kui punetus ja turse levivad sõrme või varre piirkonda; kui teil tekib palavik või külmavärinad, mis võivad viidata infektsiooni levikule; või kui teil on suhkurtõbi või immuunsüsteemi nõrgenemine, mis suurendab tüsistuste riski. Ärge proovige ise mädakogumit avada, see võib viia infektsiooni süvenemiseni.