Mürareve
Kirjeldus
Mürareve on klausa kahjustav seisund, mida põhjustab liiga tugeva või pikaajaline müra kokkupuude. See on üks levinumaid töökeskkonnaga seotud tervisehädadest, kuid võib tekkida ka igapäevaelus. Kuulmise halvenemine on sagidi järkjärguline ja pöördumatu, mistõttu on oluline tunda ohtlikke tegureid ja rakendada ennetusmeetmeid.
Mürareve on sisemise kõrva närvikude, eelkõige sarikate, püsiv kahjustus, mis on tingitud akustilisest traumat. Kui liiga tugev helilaine jõuab sisemisse kõrva, võib see kahjustada või hävitada väikeseid karvrakke sari all, mis on vastutavad heli mehaaniliste vibratsioonide muundamiseks närvimpulssideks. Need kahjustused on enamasti pöördumatud, sest kuulmisnärvikus olevad karvrakud ei taastu. Mürareve võib olla akuutne (äkk- ja lühiajaline tugeva müratõuge kokkupuude) või krooniline (aastate jooksul kogunev kahjustus keskmise tugevusega, kuid pikaajalisest mürast).
- Helide moonutamine või summutatud kuulmine, eriti kõrgetel sagedustel (nt laste hääled, linnulaul).
- Tinnitus ehk kõrvakohin, vilin või müra kõrvas, mis võib olla pidev või hüppeline.
- Raskused vestluse aru saamisel, eriti müraises keskkonnas (nt restoranis, koosolekul).
- Kuulmise halvenemine laieneb ka madalamatele sagedustele, muutudes märgatavamaks igapäevaelus.
- Helide ülitundlikkus (hyperacusis) – tavalised helid tunduvad valjud või piinavad.
- Kõrva täisolekutunne või surve tunne.
- Peavalu, väsimus ja stress seotud keskendumisraskustega kuulmisel.
Peamiseks põhjuseks on helitugevuse ja kokkupuute kestuse kombinatsioon. Ohtlikuks loetakse helitugevust üle 85 detsibelli (dB), kui sellega puututakse kokku pikka aega.
Peamised põhjustajad:
- Töökeskkonna müra: Ehitusmasinad, tööstuslikud seadmed, põllumajandustehnika, lennukimootorid.
- Vaba aja müra: Väga valjud kontsertid või ööklubid, kuulamisseadmed (kõrvaklappidega muusika kuulamine kõrgel helitugevusel), laskmine, mootorrattasõit, mootorsaed.
- Äkksed väga tugevad helid: Plahvatused, õhupallide plaksatused, tuletikulöögid.
Riskitegurid:
- Pikkajaline kokkupuude ilma kaitsevahenditeta.
- Vanus – kõrvanärvikud muutuvad aja jooksul tundlikumaks.
- Geneetiline eelsoodumus kuulmise kahjustustele.
- Mõned ravimid, mis on kõrvale mõjuga ototoksilised.
- Tubakasuits ja veresoonte haigused, mis halvendavad verevarustust sisekõrvas.
Mürareve diagnoosi paneb otorinolaringoloog (kõrva-nina-kurguarst) läbi põhjaliku uuringu.
Protsess hõlmab:
1. Anamnees: Üksikasjalik arutelu patsiendi sümptomite, töö- ja elukeskkonna, hobi ning müra kokkupuute ajaloo üle.
2. Otoskoopia: Füüsiline kõrvauurimine, et välistada teised võimalikud põhjused (nt kõrvatserk).
3. Audiomeetriline uuring (audiogramm): See on kuldstandard. Patiente testitakse helikodades, et täpselt määrata kuulmisläve erinevatel sagedustel. Mürarevele on iseloomulik "nõelatorke" kuulmiskaotus kõrgetel sagedustel (tavaliselt 4000 Hz piirkonnas), mis võib hiljem laieneda.
4. Tinnituse hindamine: Kui patsient kannatab tinnituse all, hinnatakse selle sagedust ja helitugevust spetsiaalsete testidega.
Uuringud aitavad välistada muid kuulmishäireid, näd Menière'i tõbi või akustiline neurinoom.
Kahjuks on mürareve tekitatud kahjustus kõrvanärvikus pöördumatu. Ravi eesmärk on ennetada edasist halvenemist ja hallata olemasolevaid sümptomeid.
Peamised lähenemisviisid:
- Kaitse ja ennetus: Kõige olulisem samm on edasise kahjustuse peatamine. Soovitatakse püsivalt kasutada isikukaitsevahendeid (kõrvatropid või kõrvaklapid) mürakeskkonnas.
- Kuuldeaparaadi kasutamine: Kui kuulmise halvenemine mõjutab igapäevaelu, on kuuldeaparaat kõige efektiivsem abivahend. See võimendab helisid, parandades suhtlemisvõimet ja vähendades kuulamise vaeva.
- Tinnitusega toimetulek: Tinnitusretseptiravi (TRT), kognitiiv-käitumuslik teraapia, relaksatsioonitehnikad või spetsiaalsed tinnitusmaskaarid võivad aidata sümptomeid leevendada ja elukvaliteeti parandada.
- Toetus ja nõustamine: Haigusest ja selle kohanemisest aru saamine on väga oluline. Soovitatakse vältida täielikku vaikust, sest see võib tinnitust veelgi esile tõsta; tasane taustamüra (nt muusika, raadio) võib olla abiks.
- Uuringud: Teadlased uurivad uusi meetodeid, nagu geeniteraapia või tüvirakkudega ravi, kuid need on veel katsestadiumis.
On oluline mitte oodata, kuni sümptomid muutuvad tõsiseks. Konsulteerige otorinolaringoloogiga või perearstiga järgmistel juhtudel:
- Pärast ühekordset kokkupuudet väga tugeva müraga (nt plahvatus), millele järgneb kuulmise halvenemine, tinnitus või kõrvavalu.
- Kui märkate püsivat muutust kuulmises, näiteks teil on sageli raskusi vestluse aru saamisel või peate televiisorit või telefoni helitugevust suurendama.
- Kui kõrvakohin (tinnitus) kestab üle 24 tunni pärast müra kokkupuudet või segab magamist või keskendumist.
- Kui teie töö või hobi seostub regulaarse müraga ja te ei kasuta korralikult kaitsevahendeid.
Kiire sekkumine võib aidata täpselt diagnoosida probleemi, anda õige nõu kaitseks ja vältida kuulmise edasist, pöördumatut halvenemist.