Migreen
Kirjeldus
Migreen on enamasti ühepoolse, pulsseeriva peavaluga iseloomulik neuroloogiline haigus, mis võib oluliselt mõjutada inimese igapäevaelu. See ei ole lihtsalt tugev peavalu, vaid kompleksne seisund, millega kaasnevad sageli valguse- ja helitalumatus, iiveldus või teised närvisüsteemi häired. Migreeni mõistmine on oluline, et leida tõhusat leevendust ja ennetada atake.
Migreen on krooniline neuroloogiline haigus, mida iseloomustavad korduvad peavalukriisid. Need on tingitud ajus toimuvatest keemilistest ja verevoolu muutustest, mis käivitavad kolmiknärvi (trigeminusnärvi) tegevust ja põhjustavad peamisi sümptomeid. Kriisi ajal dilateeruvad (laienevad) aju veresooned ning vabaneb põletikku soodustavaid aineid, mis ärritavad närvikiude ja põhjustavad valulikku reaktsiooni. Haigus võib olla koos eel- või ilma eel- (aura) tunnusteta.
- Erutus või väsimus
- Toiduigatsus (eriti maiustuste järele)
- Kõikumine tujus
- Jäik kael
- Nägemishäired (särad, vilkurid, nägemispuudus)
- Tunnetushäired (kiunumine kätes või näos)
- Kõnehäired
- Harva jäsemete nõrkus
- Pulsseeriv või löökiv valu, tavaliselt ühel pool pead
- Valgust ja helidest hirm
- Iiveldus ja oksendamine
- Haisu- ja kommetundlikkus
- Väsimus ja ammendunud tunne
- Raskused kontsentratsiooniga
- Jäikus kaelas
- Ebastabiilne meeleolu
Migreeni täpne põhjus pole teada, kuid seda peetakse geneetiliste ja keskkonnategurite koostoime tulemuseks. Põhilised riskitegurid on: pärilikkus (perekonnas esineb migreeni), naissugu (hormonaalsed muutused seostuvad sagedamise esinemisega), vanus (enim esineb 20-50-aastastel). Võimalikud käivitajad (triggers) võivad olla: stress või selle lõpp, hormonaalsed kõikumised (nt menstruatsioon), kindlad toidud (šokolaad, vananenud juust, kofeiin), alkohol (eriti punane vein), une mustri muutused, tugevad helid või valgus ning ilmamuutused.
Migreeni diagnoos seab neuroloog peamiselt patsiendi sümptomite põhjal ja anamneesi võtmise teel. Spetsiaalseid laboratoorsetest või pildiuuringutest testid migreeni jaoks ei ole. Siiski võidakse korraldada pildilisi uuringuid nagu peaajukoe magnetresonantstomograafia (MRI) või kompuutertomograafia (KT), et välistada teised võimalikud peavalude põhjused (nt kasvajad, veresoonte anomaaliad). Diagnoosimisel kasutatakse rahvusvahelisi kriteeriume, mis põhinevad peavalude iseloomul, kestusel ja kaasnevatel sümptomitel.
Migreeni ravi jaguneb kaheks: rünnaku leevendamine (abortiivne ravi) ja ennetamine (profilaktika). Rünnaku leevendamiseks kasutatakse: mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (ibuprofeen, paratsetamol), triptaanid (spetsiaalsed migreeniravimid, mis ahendavad veresooni), antiemetikumid (iivelduse vastased). Kui rünnakud on sagedased või raske kuluga, määratakse profülaktiline ravi, mis võib hõlmata: teatud vere- ja vererõhumedu (beetalukkajad), antidepressante, krambivastaseid ravimeid (nt topiramaati), Botoxi süste või uuemaid CGRP-antagoniste. Oluline on ka elustiili reguleerimine: regulaarne uni, stressihaldus, füüsiline aktiivsus ja toiduvaliku jälgimine.
- Kui teil on esimest korda elus äge, "eluraskust" peavalu.
- Kui peavalu on järsku tekkinud ja on erakordselt tugev (nn. "vägivalla peavalu").
- Kui peavalu kaasneb palavikuga, kuklajäikusega, segadusega, krampidega või teadvusekaotusega.
- Kui peavalu tekib pärast peatraumat.
- Kui teie senine migreeni muster muutub oluliselt (nt sagedamini, tugevamini) või ravimid enam ei aita.
- Kui peavalu algab pärast 50. eluaastat.