Küüneküüsis
Kirjeldus
Küüneküüsis on küünte grüppinfektsioon, mis on üks levinumaid küünete kahjustusi täiskasvanutel. See on krooniline seisund, mis harva paraneb ise ning võib põhjustada valu ja kahjustada igapäevaelu kvaliteeti. Õigeaegne diagnostika ja järjekindel ravi on võtmetähtsusega haiguse kontrollimisel.
Küüneküüsis on küünte nakkushaigus, mida põhjustavad peamiselt dermatofüüdid – seened, mis toituvad keratiinist (valk, millest koosnevad naha, juuste ja küünte kuded). Need seened tungivad küüneplaati läbi väikeste pragude või trauma tagajärjel. Küünes hakkavad seened lagundama keratiini, mis põhjustab küüne struktuuri, värvuse ja paksuse muutusi. Enamasti mõjutab infektsioon esmalt varbaküünsi, kuid võib levida ka teistele küüntele. Haigus on pikaajaline (krooniline) ja ilma ravi progresseeruv.
- Küüne ääres või tipus heledam või tumedam laik (valge/kollane/pruun)
- Küüne väike paksenemine
- Küüne struktuuri peen läike kaotus
- Krübedus või purunemine küüne serval
- Küüne täielik kollakas-pruunikas või valkjashall värvus
- Küüne oluline paksenemine ja deformatsioon
- Purunemine, krobelisus, kruusataoline tekstuur
- Küüne eraldumus voodist (onycholysis)
- Küüne all olevate jäänuste (detriidi) kogunemine
- Ebameeldiv lõhn
- Mõnel juhul valu surve all või kandmisel
Põhipõhjus on dermatofüütseente (nt Trichophyton rubrum) infektsioon. Rikid levivad kokkupuutel nakatunud nahaosakestega, näiteks avalikes duširuumides, basseinides või ühiskasutatud küünepiidla või võtmetega. Riskitegurid hõlmavad: regulaarset viibimist niisketes tingimustes; küünete trauma või korduvad mikrovigastused (nt kitsad kingad); teiste nahagrüppide (nt jalalaba grüpp) olemasolu; nõrgenenud immuunsüsteem; vereringehäired (nt diabeet, perifeerne arteriaalne haigus); eakas iga (aeglustunud küünekasv); ja perekonnaline kalduvus.
Arst (dermatoloog või perearst) teeb diagnoosi kliinilise vaatluse ja laboratoorse kinnituse põhjal. Peamine meetod on küüne materjali mikroskoopiline uurimine KOH (kaaliumhüdroksiid) preparaadil, mis näitab seenelihvikuid. Täpsemaks kinnituseks ja seeneliigi määramiseks võetakse materjalist seenekultuur, kuid see võtab 2-4 nädalat. Mõnel juhul võib kasutada küüneplaatide histopatoloogilist uurimist. Oluline on eristada küüneküüsis teistest küüneprobleemidest nagu psoriaas või trauma.
Ravi sõltub infektsiooni raskusastmest ja küünte arvust. Kohalikku ravi (lakid, kreemid, laastrid tervaainetega nagu amorolfiin või tsiklopiroks) kasutatakse kergetel juhtudel, mis mõjutavad üksikuid küünsi. See nõuab pikka ja regulaarset kasutamist. Süsteemne ravi (tabletid) on efektiivsem laialdase või raske infektsiooni korral. Kasutatakse preparaate nagu terbinafiin või itrakonasool, mida võetakse mitu kuud. Ravikursuse ajal on vajalik funktsioonikatsete jälgimine. Abimeetoditena võib kasutada küüneplaatide meditsiinilist lihvimist (podoloogia) või kirurgilist eemaldamist väga paksunenud ja valulike küünte puhul. Uued meetodid hõlmavad laserravi ja fotodünaamilist ravi.
Pöörduge arsti juurde kohe, kui märkate küüne püsivat värvi või struktuuri muutust, eriti kui see levib või halveneb. Eriti oluline on kiire konsultatsioon, kui: teil on diabeet või immuunsüsteemi nõrgestavad tingimused; tekkib ümbruse punetus, turse, eritis või tugev valu (mis võib viita bakteriaalse ülinfektsioonile); ravimid ilma retseptita ei aita mitu kuud; infektsioon levib kiiresti teistele küüntele või pereliikmetele. Värvimata küüned võib olla raske hinnata, seega ärge laske sümptomitel areneda.