Kilpnäärse tsüst
Kirjeldus
Kilpnäärse tsüst on kilpnäärme piirkonnas esiv õõnes moodustis, mis on täidetud vedeliku või poolvedeliku ainega. See ei ole haruldane seisund ja enamik tsüste on heabenevad (mitteahvilised). Kuigi tsüst võib esineda märkusteta, võib suurenedes see põhjustada ebamugavustunnet, valu või nähtavaid muutusi kaelal, mis vajavad arsti hindamist.
Kilpnäärse tsüst on kilpnäärme koes tekkinud õõnes kapsliga ümbritsetud moodustis, mis sisaldab vedelikku. See võib olla lihtne (täielikult vedelikuga täidetud) või kompleksne (sisaldab vedeliku kõrval ka tahket komponenti). Tsüst võib areneda juba olemasolevast sõlmetest, mille vereringe on häiritud, põhjustades vedeliku kogunemist. Enamasti on tegemist heabenevate muutustega, kuid teatud tunnuste puhul on vaja välistada pahaloomulist protsessi.
- Nähtav või katsetav paise või turse kaela eesmisel osal
- Survetunne või täisolekutunne kaelapiirkonnas
- Raskused neelamisel (düsfaagia)
- Raskused hingamisel või köha, mis tekib trahhea (hingetoru) surve all
- Kohalik valu või valulikkus, mis võib viidata veritsusele tsüsti sisse või kiirele kasvule
- Häälmuutused või kähe hääle teke (hoorsuse paralüüs harva) kui tsüst surub kõrinärvidele
- Tsüsti äkiline suurenemine (võib olla seotud veritsusega selle sisse)
Tsüstide täpne põhjus ei ole alati teada, kuid need võivad areneda olemasolevatest kilpnäärme sõlmedest. Peamised mehhanismid ja riskitegurid hõlmavad: juba olemasolevate heabenevate sõlmede degeneratsiooni või vedeliku kogunemist; pisikesed veresoonte kahjustused sõlmes, mis põhjustavad verevalumit ja tsüsti teket; pärilikud tegurid (nagu teatud sündroomid); kilpnäärme põletikulised haigused (nagu Haashimoto türeoidiit); naissoost ja vanem eas (kõige sagedamim 30-60-aastastel); ja ioodi puudulikkus piirkondades, kus see on levinud.
Kilpnäärse tsüsti hindamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Esmaseks meetodiks on kilpnäärme ultrahäälu (ultraheli), mis võimaldab hinnata tsüsti suurust, kuju, sisu (kas see on lihtne või kompleksne) ja ümbritsevaid kudesid. Veresidemed (kilpnäärmefunktsiooni testid – TSH, T3, T4) aitavad hinnata kilpnäärme üldist talitlust. Kui tsüst on suur või sellel on kahtlased tunnused (nagu ebaregulaarsed servad, tahked osad), tehakse peenikese nõelaga aspiraatsioonibioopsia (FNAB), et võtta vedeliku- ja/või koeproove tsütoloogiliseks uurimiseks ja välistada pahaloomulisust. Harvem võidakse kasutada arvutitomograafiat (KT) või magnetresonantstomograafiat (MRT), eriti kui tsüst on väga suur ja levib rindkerre.
Ravi sõltub tsüsti suurusest, sümptomitest, välimusest ultrahäälu pildil ja biopsia tulemustest. Väikesed, sümptomideta lihtsad tsüstid võivad vajada vaid regulaarset jälgimist (jälgimisultrahäälu). Kui tsüst põhjustab sümptomeid või on kahtlane, võib arst soovitada tsüsti punktsiooni vedeliku eemaldamiseks nõelaga, millele võib järgneda sklerotiseeriva aine (nagu etanool) sissepumpamine, et vähendada retsidiivi riski. Korduvate või väga suurte sümptomaatiliste tsüstide puhul võidakse kaaluda kirurgilist ravi – hemityreoidektoomiat (pool kilpnäärme eemaldamine) või terviklikumavat operatsiooni. Kui biopsia tulemus näitab pahaloomulisust, on kirurgiline ravi kohustuslik.
Konsulteerige arstiga, kui tunnete kaelas märgatavat, katsetavat või nähtavat turret, isegi kui see ei ole valus. Oluline on kiiresti teha uuringuid, kui ilmnevad järgmised hoiatusmärgid (red flags): tsüsti kiire või märgatav suurenemine lühikese aja jooksul; püsiv või tugevnev valu kilpnäärme piirkonnas; raskused neelamisel või hingamisel; kähe hääle teke või muutused; või turse, mis on seotud lümfisõlmede suurenemisega. Eriti oluline on uute või muutuvate sümptomite hindamine patsientidel, kellel on perekonnas kilpnäärmevähi anamnees.