Hirsutism
Kirjeldus
Hirsutism on naiste liigne karvakasv mehele iseloomulikes kehapiirkondades, nagu nägu, rind ja kõht. See seisund on tihti hormonaalse tasakaalutuse, eelkõige kõrgenenud meessuguhormoonide (androgeenide) taseme tagajärg. Hirsutism võib oluliselt mõjutada enesehinnangut ja elukvaliteeti, mistõttu on oluline mõista selle põhjusi ning teada saada ravivõimalusi.
Hirsutism on meditsiiniline seisund, mille korral naistel esineb tugev või tihe karvakasv alas, mis on füüsioloogiliselt iseloomulikum meestele. See tekib enamasti suurenenud tundlikkuse tõttu kehavartele androgeenidele (nagu testosteroon) või organismi liigsel androgeenide tootmisel. Androgeene toodavad nii munasarjad kui ka neerupealised. Hirsutism ei ole tavaliselt ohtlik tervisele, kuid võib olla märk aluseks olevast haiguslikust seisundist, näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroomist (PCOS). Seega on oluline teha põhjalik uuring, et tuvastada põhjuseks olev tegur.
- Näo piirkond: habealune, lõug, üla-huul, kõrvaäärsed kohad
- Keha ülaosa: rindkere (eriti rinnaümbrus), selg, õlad
- Kõht: eriti naba ümbrus ja alumine osa
- Jäsemed: reie siseküljed ja siseküüned
- Akned või õline nahk
- Rasvunud juuksed või juuste hõrenemine (meeslik tüüpi kiilastus)
- Hääle sügavus või karedus
- Lihasmassi suurenemine ilma treeninguta
- Menstruatsioonitsüklis häired (nt ebaregulaarne või puuduv menstruatsioon)
- Rasvumine, eriti kõhu piirkonnas
Hirsutismi põhjused jagunevad peamiselt kahte rühma: idiopaatilised (põhjus teadmata, kuid perekondlik kalduvus) ja sümptomaatilised (aluseks on teine haigus). Kõige levinum põhjus on polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS), mis põhjustab hormonaalset tasakaalutust. Teised olulised põhjused hõlmavad neerupealiste haigusi (nt kaasasündinud neerupealiste hüperplaasia, Cushingi sündroom), teatud ravimeid (anaboolsed steroidid, mõned ravimid epilepsia või kõrgvererõhu vastu), munasarjade või neerupealiste kasvajaid ning harva ajuripatsi- või kilpnäärmehäireid. Riskiteguriteks on perekonnaline ajalugu, rasvumine (rasvkude toodab androgeene), teatud etnilised rühmad (näiteks Vahemere maade, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia naised) ning menopausi-eelne või menopausi faas.
Hirsutismi diagnoosimiseks teeb arst esmalt põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringu, hindades karvakasvu ulatust ja jaotust (sageli kasutatakse Ferriman-Gallwey skaalat). Verianalüüsid on keskse tähtsusega hormonaalse tausta hindamiseks. Need hõlmavad testosteroon, vaba testosteroon, DHEA-S, androstendiooni, LH, FSH, SHBG, prolaktiini, insuliini ja glükoosi taseme määramist. Kõhuõõne ultraheliuuringut tehakse munasarjade ja neerupealiste struktuuri hindamiseks (näiteks PCOS tsüstide või kasvajate tuvastamiseks). Vajadusel võidakse kasutada täiendavaid uuringuid, nagu arvutomograafia (CT) või magneettresonantstomograafia (MRT) neerupealiste või ajuripatsi hindamiseks. Tihti tehakse koostööd endokrinoloogi või günekoloogiga.
Hirsutismi ravi eesmärk on vähendada karvakasvu, korrigeerida aluseks olevat põhjust ja parandada patsiendi elukvaliteeti. Ravistrateegia sõltub täielikult põhjusest ja individuaalsetest vajadustest.
1. Medikamentoosne ravi: Antiandrogeensed ravimid (nt spironolakton, tsüproteroonatsetaat) blokeerivad androgeenide toimet. Kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (tabletid) vähendavad munasarjades androgeenide tootmist. Ef lornitiini kreem (Vaniqa) aeglustab näokarvade kasvu lokaliseeritult. Metformiini kasutatakse PCOS korral insuliinitundlikkuse parandamiseks.
2. Kosmeetilised protseduurid: Laserepilatsioon ja intensiivse pulsvalgusega (IPL) ravi on tõhusad pikaajaliseks karvade eemaldamiseks. Elektroepilatsioon hävitab üksikuid karvanukke. Mehhaanilised meetodid (vahatamine, koorimine, depilatsioonikreemid) pakuvad ajutist leevendust.
3. Elustiili muutused: Regulaarne füüsiline tegevus ja tasakaalustatud toitumine (kaalulangus rasvumise korral) võivad oluliselt parandada hormonaalset tasakaalu, eriti PCOS puhul. Stressi vähendamine on samuti oluline.
Arsti konsultatsioon on kindlasti vajalik, kui:
- Karvakasv on järsult kiirenenud või tekkinud lühikese aja jooksul.
- Kaasnevad mehelikud tunnused nagu hääle sügavus, lihasmassi kiire kasv või rindkitsus.
- Menstruatsioonitsükkel muutub ebaregulaarseks või kaob ära.
- Tekivad tugevad akned või nahaprobleemid.
- Seisund põhjustab olulist psühholoogilist distressi, häbi, sotsiaalset tagasitõmbumist või depressiooni.
- On kahtlus rasestumisraskustes.
Äkkselt ilmunud või väga raske hirsutism võib olla märk tõsisest haigusest (nt kasvaja), mis nõuab kiiret uuringut ja sekkumist.